1-18-9742/16 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Säilitada CD plaat kõnesalvestisega KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel koos kriminaaltoimikuga. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Kuriteo asjaolud: Janar Lukseppa (D.L) süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 31.01.2018 kella 16.59 paiku Tallinnas xxx teel, juhtides mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ja liikudes xxx pst poolt xx tee suunas vasakpoolsel sõidurajal, ei peatunud ega aeglustanud liikumiskiirust xxx maja juures asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale T H ’ile, kes ületas sõiduteed sõiduki suhtes paremalt vasakule. D.L sõitis reguleerimata ülekäigurajale peatumata välja ja otsa jalakäijale, tekitades jalakäijale raske tervisekahjustuse: xxx. Nimetatud tervisekahjustused on rasked ning kestvusega üle nelja kuu. D.L pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat; pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral pidi D.L seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. D.L jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna D.L rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 33 lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 35 lg 4 - Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega D.L pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava D.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus järgmist: 1) süüdistatava süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 423 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud; 2) KarS § 73 lg 1, 3 alusel süüdistatavale mõistetava vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav D.L ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi - ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör jäi kokkuleppe juurde ning märkis, et kannatanu loobus esitatud tsiviilhagist. Süüdistatav D.L tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Kaitsja jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.L-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb D.L-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud ja asitõendid: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu kokku 1434,00 eurot - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 84,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 540,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu, menetluskulu tasumise võib ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel kuni aastaks. Pooled on kokku leppinud, et D.L tasub menetluskulu aasta jooksul. Seega tuleb D.L-ilt välja mõista menetluskulu kokku 1434,00 eurot, süüdistatav võib menetluskulu tasuda ositi 1 aasta jooksul, igakuise makse suurus on seega mitte vähem kui 119,50 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevates makseinfodes. Pooled on kokku leppinud, et kriminaalasja juurde asitõendina võetud CD plaat kõnesalvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada koos kriminaaltoimikuga