1-19-1804
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2019, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1804 (18221000044)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Tõlk
Jelena Kremez
Kriminaalasi
Kirill Levin süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
02.04.2019
Prokurör
Raigo Aas
Süüdistatav
Kirill LEVIN – isikukood 38804110304; määratlemata kodakondsus; keskharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: AS Xxxx (tööline); varem kriminaalkorras karistatud 16.06.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi , KrMS § 238 lg 2 alusel – 2 aastat vangistust; KarS § 73 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.11.2018; kahtlustatavana oli kinni peetud 21.11-23.11.2018
Kaitsja
Indrek Repnau
Kirill Levinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema omandas ühiselt ja kooskõlastatult koos A Šiga täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.08.2018. a, suures koguses vähemalt 999,00 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul oli narkootilist ainet kokaiini kokku 812,00 grammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Nimelt tegi 2018. a suve hakul A. Š K. Levinile ettepaneku raha teenida. Nimelt tegi ta K. Levinile ettepaneku, et 2018. a suve keskel peaks talle tulema pakk kokaiiniga, mille ca kuu aega enda juures hoidmise/peitmise eest maksaks ta K. Levinile 2000 eurot. Kirill Levin nõustus A. Ši ettepanekuga ning umbes kuu aega pärast toonast vestlust, s.o augusti alguses tuli A. Š K. Levini elukohta xxxx korterelamu juurde, helistas fonoluku teel korteris nr xxxx elavale Kirill Levinile ja kutsus ta alla trepikoja ette, kus ta andis K. Levinile üle telliskivi2
suuruse kilepakendi kokaiiniga, millise kilepakendi ümber oli halli värvi isoleerteip. A. Ši sõnul pidi K. Levin seda pakendit umbes kuu aega enda juures hoidma, misjärel lubas A. Š ühendust võtta ja öelda, mis kokaiinist edasi saab. Seejärel peitis K. Levin saadud kokaiini enda korteri juurde kuuluvasse panipaika. 06.08.2018.a kella 15:19 ajal läks A. Š xxxx kortermajja, helistas fonoluku vahendusel korteris nr xxxx elavale Kirill Levinile ning ütles, et viimane võtaks eelnevalt hoiule toodud kokaiinipakendi ja tuleks alla trepikoja ette. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele võttiski K. Levin kaasa valget värvi Maxima kirjega kilekoti, kuhu oli pakendatud 999,00 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul oli narkootilist ainet kokaiini kokku 812,00 grammi). Seejärel väljusid K. Levin ja A. Š koos nimetatud aadressilt, K. Levin andis valgesse Maxima kirjadega kilekotti pakendatud narkootilist ainet kokaiini sisaldava pakendi A. Ši kätte, kes toimetas seejärel selle kella 15:24 ajal xxxx ristmikul teda taksotunnustega sõiduautos xxxx (reg.nr xxxx) oodanud T P. Seejärel viis T P nimetatud narkootilise aine kokaiini enda korterisse xxxx ning pani selle magamistoas asuva kummuti alumisse sahtlisse ning hoidis seda seal seni, kuni ta selle 06.08.2018.a õhtul kella 20:14 ajal nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus politseiametnikele vabatahtlikult välja andis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 650 mg (seguaines puhtal kujul). Seega käitlesid Kirill Levin ja A Š narkootilist ainet kokaiini rohkem kui 12 492 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Seega süüdistatakse Kirill Levinit isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava K. Levini, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Levini süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning ülejäänud 4 aasta 11 kuu 27 päeva pikkune karistus jätta KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel täitmisele pööramata kui K. Levin ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 2 013,50 eurot ja seda on tal võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil eelnevalt sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt sellise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. Levin tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.