Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. aprill 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1847 (kohtueelses menetluses 18231502614)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Abiprokurör
Paul Pikma
Kriminaalasi
Rene Resev süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Tõkend
Karistatus
Kaitsja
Rene Resev Isikukood: 38906240280; elukoht: xxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; algharidus; töökoht: Xxxx OÜ. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.12.2018.a. Rene Resevi suhtes kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu alates 22.12.2018.a kuni 22.12.2019.a. Kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistati 22.02.2017 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandamta osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel oli kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 415 tundi, tegemise tähtajaga 24 kuud. Karistus täidetud 24.11.2018. Kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kristina Suvalova (kohtuistungil loobus kaitsjast)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas
ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700016823 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-1847“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Rene Resev’i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 22.02.2017 Harju Maakohtu otsusega 1-17-1887 KarS § 424 järgi (tegu 20.02.2017), juhtis tahtlikult uuesti 22.12.2018 kell 02.17 Harjumaal, Maardu linnas, Altmetsa tee/Käära tee ristmikul mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,18 mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Rene Resev toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Rene Resev tahtlikult ja teadlikult, ilma omaniku loata, 21.12.2018 täpsemalt tuvastamata ajal võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, võttis xxxx maja juurest S K kuuluva mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, kasutades selleks eelnevalt samal aadressil asuvast majast võetud süütevõtit. Seejärel Rene Resev sõitis eelnimetatud sõidukiga ringi kuni 22.12.2018 kell 02:17, mil ta Harjumaal Maardu linnas Altmetsa tee/Käära tee ristmikul politsei poolt kinni peeti. Rene Resev pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 06.03.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Rene resev ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.
KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Kahtlustatavana kinni peetud 22.12.2018, s.o 1 päev, arvata karistusaja hulka ning ärakandmata on vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 30 (kolmkümmend) päeva, millest süüdistatav on eelvangistusena ära kandnud 1 (ühe) päeva, ning ülejäänud osa vangistust 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 (kaks) aastat, kui süüdistatav ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib käitumiskontrolli nõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 01.04.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Rene Resev kuulub KarS 424 lg 2 ja § 215 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Violetta Kõvask Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.