1-19-1942 1-19-1942
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2019, Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1942 (19230200057)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Mariin Vaks
Kriminaalasi
M.J süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
26.03.2019
Prokurör
Katrin Tron
Süüdistatav
M.J – isikukood XXX ; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; 3 kehtivat väärteokaristust; kahtlustatavana oli kinni peetud 21.22.01.2019, s.o 2 päeva, tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Seega pani M.J toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.J süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 8 kuud. Mõistetavast vangistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust ning 7 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui M.J 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakaristusena ära võtta M.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 885 eurot ja seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.J tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.