Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

25.03.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.03.2019.a.).

SÜÜDISTUS

E.G süüdistatakse selles, et tema, olles Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega nr 117-3944 karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, uuesti 11.12.2018 kella 00:20 paiku Tallinnas xxx teel, istudes sõiduauto xxx reg-nr xxx juhikõrvalistmel, ütles sõidukit juhtinud kannatanule J A „ma annan sulle peksa“ ning seejärel lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu paremat põske. Seejärel haaras süüdistatav Tallinnas xxx tänaval sõidu ajal roolist kinni nii, et auto kaotas juhitavuse. Kannatanu peatas kella 00:35 paiku Tallinnas xx ja xxx tn ristmikul auto, väljus autost ja jooksis xxx asuvasse xxx. Süüdistatav jooksis kannatanule järele, võttis kannatanu üleriietest kinni ning lõi ühe korra parema käega kannatanut pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas E.G kannatanule füüsilist valu ja tekitas vasakule poole kuklapiirkonda turse ning hematoomi. Seega pani varem vägivallakuriteo eest karistatud E.G toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Lisaks süüdistatakse E.G selles, et tema, viibides 11.12.2018 kella 00:35 paiku Tallinnas xxx asuva xxx ees, ütles kannatanu J A „ “. Arvestades asjaolu, et E.G oli vahetult enne kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani E.G toime teise inimese tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu tervist, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastused; KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu vaimset heaolu. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht E.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.G karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, tuleb liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.12.–12.12.2018.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 kuud 28 päeva, mis tuleb jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt E.G-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 240 eurot ja sundraha summas 810 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava E.G süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et E.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad E.G-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 240 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduv 2 CD-plaati on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.