Liiklussüüteod

-

joobeseisundi tuvastamise kulud 219 (kakssada üheksateist) eurot; kaitsjatasu summas 210 (kakssada kümme) eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

P.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.11.2017 kella 19.25 ajal Harjumaal xxx ja xxx ristmiku juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 2030T kohaselt on uuritaval P.V uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud järgmised ained: amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)). Sellise käitumisega rikkus P.V liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani P.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht

P.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.V karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus 17.01.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, 4 kuu vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetud raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Mõistetud karistus tuleb KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, lugedes katseaja alguseks 17.01.2018.a. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt P.V-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 219 eurot, kaitsjatasu summas 210 eurot (sh 90 eurot kohtumenetluses). Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Samuti, on viidatud, et sundraha on juba varasemalt välja mõistetud teises kohtuasjas ja see tuleb jätta välja mõistmata. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava P.V süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et P.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad P.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 219 eurot, määratud kaitsja tasud summas 210 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kokkuleppes on märgitud, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi järgi KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb jätta sundraha välja mõistmata. Kohus viitab esmalt, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a 810 eurot. Arvestades kokkuleppes tehtud viidet ja juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-24-11 p-s 10.1 väljendatud seisukohast, jätab kohus sundraha teistkordselt välja mõistmata ning see kulu tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd antud süütegu pandi toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.