Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 01.02.2017. a kohtuotsusega tunnistati Juri Repinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.10.2016. a ja lõpp on 02.08.2021. a. Juri Repinski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib neljandat korda. Viimased süüdimõistmised narkootikumide käitlemise eest. Kuritegude eesmärk valdavalt materiaalse kasu saamine, soodusteguriks narkosõltuvus. Kuriteod on etteplaneeritud. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Jõud muutuda“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on ta töötanud vangla majandustöödel. Alates 31.10.2018 on ta paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse ning alates 22.11.2018 töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes x OÜ. Kinnipeetav käib kaks korda kuus kirikus usuliste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks käib ta igakuiselt lühiajalistel väljasõitudel ning sellega seoses probleeme esinenud ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis anti kinnipeetava emale üürile Tallinna Linnavalitsuse 22.10.2008. a korralduse nr 1755-k alusel. Viimati on üürilepingu tähtaega pikendatud 31.10.2018 korralduse nr 1579-k alusel kuni 31.10.2023. Tulenevalt eeltoodust annab Tallinna Linnavaraamet nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks Juri Repinski suhtes nimetatud aadressil. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetaval võimalik jätkata töötamist ettevõttes xxx OÜ, kus ta töötab ka käesoleval hetkel väljaspool avavanglat. Samuti on kinnipeetava ema nõus poega pärast vabanemist majanduslikult toetama. Juri Repinski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Juri Repinski vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab vangla ja prokuröri seisukohta. Leiab, et OÜ Tervisekeskus Elulootus tõend on suurim garantii, et süüdimõistetu saab vabaduses enda sõltuvusest lahti. Kinnipeetav on vangistuses osalenud maksimaalselt kõigis tegevustes ning tal on vabaduses olemas kindel elukoht, mis vastab vajalikele tingimustele. Vangistuses tal distsiplinaarkaristused puuduvad. Juri Repinski suhtes on vabastamine võimalik ning palun ta tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Juri Repinski võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Repinski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2,5 aastat vangistust ning tema käitumine on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu ravile OÜ Tervisekeskus Elulootus rehabilitastiooniprogrammi. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Juri Repinski tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Juri Repinskile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Juri Repinskil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Juri Repinski, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.