Liiklussüüteod

Välja mõista Jekaterina Koljadalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 48 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot riigituludesse. Kohustada Jekaterina Koljadat tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89,75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jekaterina Koljada, kriminaalasi 1-19-1960, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Jekaterina Koljadalt mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jekaterina Koljada kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Jekaterina Koljadat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud KarS § 424 tunnustele vastava kuriteo toimepanemise eest, juhtis tahtlikult 18.02.2017 kella 14:40 ajal Tallinnas xxx maja juures, liikudes xxx tn suunas, mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidist karboksütetrahüdrokannabinoolist (THC-COOH), amfetamiinist, metadoonist, fentanüülist, akrüülfentanüülist ja alprosolaamist). Sellise käitumisega rikkus Jekaterina Koljada liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega Jekaterina Koljada pani toime KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.

Ülalmainitud isikutunnistus kuulub KarS § 350 kohaselt tähtsate isiklike dokumentide hulka. Seega pani Jekaterina Koljada toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese nimele välja antud tähtsa dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jekaterina Koljada, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.03.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jekaterina Koljada süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate 18.05.2017 ja 19.05.2017 kuriteoepisoodide (süüdistuse punktid 3.2. ja 3.3.) toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo (süüdistuse punkt 3.1.) toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus osaliselt kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita nimetatud karistusele Harju Maakohtu 11.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2294 mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.05.2017 kuni 23.05.2017, so 2 päeva karistusaja hulka, st ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, 5 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui Jekaterina Koljada ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21, 9 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 1 p-de 1 - 6 kohaselt on Jekaterina Koljada katseajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Jekaterina Koljadale lisakohustus mitte tarvitada katseajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata Jekaterina Koljadale lisakohustus katseajal mitte suhelda isikutega, kes talle teadaolevalt on kriminaalkorras karistatud, väljaarvatud lähisugulased. KarS § 75 lg 2 p 9, § KarS § 751 lg 3 kohaselt on Jekaterina Koljada kohustatud alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada Jekaterina Koljadale määratud 4 (nelja) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas. KarS § 349 järgi kvalifitseeritava 22.05.2017 kuriteoepisoodi (süüdistuse punkt 3.4.) toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 80 (kaheksakümmend) päevamäära, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, so 800 (kaheksasada) eurot. Rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 800 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 800 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Seoses KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodiga nõuab prokurör süüdistatavale KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 7 (seitsmeks) kuuks.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 48 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.