Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12
Kriminaalasja number
1-19-669 (kohtueelse menetluse nr 18261000493)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Kohtuistungi sekretär
Lea Kirotar
Kriminaalasi
C.F süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Toomas Liiva
Süüdistatav
Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg
§
lg
järgi
isikukood XXX; elukoht C.F xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidusega; ei tööta; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2018 Vandeadvokaat Rein Napa 18. märts 2019
C.F süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel C.F eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 (üks) päev arvata karistusaja hulka ning C.F-ile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et C.F-ile mõistetavat karistust 5 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.F 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) ei tarvita alkoholi; 8) osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses kirjeldatud teo taoliste tegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada C.F-i registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada C.F-i peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaas analüüsist
Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et C.F ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.2019. Välja mõista C.F-ilt menetluskuludena sundraha 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 40 senti riigituludesse. Menetluskuludest sundraha 540 euro ulatuses ning riigi õigusabi tasu ja kulu 225,90 euro ulatuses jätta riigi kanda. C.F-ilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 440,40 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes iga osamakse katteks 36,70 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700014252 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-669). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse 2 (4)
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. CD patrullauto pardakaamera salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.2019. Süüdistus C.F-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.06.2018 kella 1.39 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxx Veski, Metsa ja Jaani tänavate vahel mootorsõidukit Toyota Rav4 registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,30 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus C.F kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani C.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava C.F , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel C.F eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 päev arvata karistusaja hulka ning C.F-ile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et C.F-ile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.F 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi alkoholi mitte tarvitada ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on taoliste tegude edasine ära hoidmine. Prokurör kohtuistungil korrigeeris kokkulepet ja täpsustas, et kriminaalhooldusametniku poolt määratava sotsiaalprogrammi eesmärgiks on süüdistuses kirjeldatud teo taoliste tegude edasine ära hoidmine. Nimetatud täpsustusega süüdistatav ja kaitsja nõustusid. KarS § 75 lg 4 alusel määrata, et C.F on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. 3 (4)
KarS § 75 lg 4 alusel võtab C.F endale kohustuse, peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning gammaglutamüüli transferaas analüüsist (GGT). Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et C.F ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Kohtu järeldused Süüdistatav C.F kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav C.F tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 396,30 eurot (sh kohtueelses menetluses 170,40 eurot ja kohtus 225,90 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus sundraha 540 euro ulatuses ning kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu ja kulu 225,90 euro ulatuses riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb C.F-ilt riigituludesse välja mõista. Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude (kokku 440,40 eurot) tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.