Kriminaalasi nr 1-18-817
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2019.a. Tallinnas
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Leili Merila
Tõlk
Jelena Kremez
Prokurör
Natalia Lebed
Kaitsja
Toomas Laanemaa
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: NIKITA ŠTŠERBAKOV, isikukood: 38709230226, elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; kriminaal- ja väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud. süüdistuses KarS § 263 lg p 1 järgi;
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Nikita Štšerbakov’i süüdistatakse selles, et tema tungis 11.12.2016 ajavahemikul kell 00.30 kuni kell 01.24 Tallinnas, aadressil Ahtri 10A, Tallinn asuva ööklubi Mishka suitsuruumis, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, kallale I Kile, lüües I Ki ühe korra rusikaga näkku ja seejärel lüües kannatanut korduvalt rusikatega vastu pead, nägu ja keha, mille tõttu tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: pea lahtised hulgihaavad, ninaluude murrud, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, samuti eemaldus kannatanu ülemisest esihambast tükk. Enda eelkirjeldatud tegevusega rikkus Nikita Štšerbakov KorS § 55 lõike 1 punktis 1 sätestatud keeldu avalikus kohas teist isikut lüüa, kakelda ning käituda vägivaldselt. Seega pani Nikita Štšerbakov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud mittevaralist ja varalist kahju kannatanule I Kile, kes esitas tsiviilhagi kahju hüvitamiseks kokku summas 3164 eurot ja 1200 eurot esindaja tasu katteks.
Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Nikita Štšerbakovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Nikita Štšerbakovi karistuseks KarS § 263 lg p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 2 kuud vangistust, mis tuleb KarS § 73 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Nikita Štšerbakovilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha summas 810 eurot ja määratud kaitsja tasud summas 444 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Nikita Štšerbakovi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Nikita Štšerbakov tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Nikita Štšerbakov nõustus kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi summas 3164.00 euro suuruses summas hüvitamisega ja kannatanu esindaja tasu 1200.00 euro suuruses summas hüvitamisega täies mahus, s.o. kogusummas 4364.00 eurot ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu nõude õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Samuti kuuluvad Nikita Štšerbakovilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 444 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus sisalduv 1 CD-plaat salvestistega on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.