lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11916/29

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 14.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-11916/29
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11916/25Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 14. märts 2019 1-17-11916 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Jevgeni Golossovi (isikukood 38709230270) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. veebruari 2019. a määrus Süüdimõistetu Jevgeni Golossovi (Golossov) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jevgeni Golossov kannab 18. oktoobrist 2017 Tartu Vanglas Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg lõpeb 18. aprillil 2020.
2.14. jaanuaril 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Golossovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta J. Golossovi ennetähtaegset vabastamist.
3.Tartu Maakohus jättis 15. veebruari 2019. a määrusega J. Golossovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et J. Golossovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varem on ta pannud grupis toime varavastaseid kuritegusid. Praegu kannab süüdimõistetu karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tema õigusvastast käitumist on soodustanud puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusprobleemid. Kuriteod pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka karistuse kandmise ajal ei ole J. Golossov käitunud õiguskuulekalt. Tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Suurem osa neist olid määratud seoses tööst keeldumisega ja kaks karistust on keelatud esemete omamise eest. Vanglas on kinnipeetavaga vestelnud psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga, ta on õppinud riigikeelt ja alustanud sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening.“ Vabanemise korral hakkaks süüdimõistetu elama koos emaga ja tööle saaks ta väidetavalt venna juurde. Tema

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja kaksikvennad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates ei ole J. Golossovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. J. Golossovi puhul püsib jätkuvalt oht, et ta võib toime panna uue kuriteo. Seda ohtu näitavad tema varasem elukäik, sh korduv karistatus ja karistustest järelduste mittetegemine ning käitumine vangistuse kandmise ajal. Vangistus ei ole täitnud eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja J. Golossovi tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist vanglast vabastada.
5.Kaitsja leiab, et kohtu järeldused on ekslikud. J. Golossovi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud järgmistel asjaoludel. Eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad, sest vastavalt kinnipeetava iseloomustusele on tal võimalik elada ema juures. Risk ja ohtlikkus puuduvad ka töö ja majandusliku toimetuleku osas, kuna J. Golossov on omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala ning sel alal töötanud. Ka alkoholi ja narkootikumide osas ei ole risk ning ohtlikkus täheldatavad. J. Golossov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning talle on määratud sama programmi läbimine ka teist korda. Süüdimõistetu mõtlemise ja käitumise muutmiseks on psühholoog läbi viinud vestlused. Varem karistatud isikutega süüdimõistetu enam suhelda ei soovi. Seega on J. Golossov teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte toime panna. Maakohus jättis arvestamata kõik positiivsed asjaolud ja J. Golossovi pingutused vanglas. Positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivsed.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki
2.jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
7.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Golossovi kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaitsja argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 2(3)
8.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
9.Tartu Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud J. Golossovi vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd tema puhul on täheldatav oluline uue kuriteo toimepanemise risk. Taoline negatiivne ohuprognoos on J. Golossovi varasemat elukäiku ning tema vangistusaegset käitumist vaadates ka vältimatu. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ka vanglas ei ole ta suutnud seal kehtivale korrale alluda. J. Golossovil on koguni 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud ajavahemikus 25. oktoobrist kuni 27. detsembrini 2018. Maakohus leidis õigesti, et korduvad distsipliinirikkumised annavad aluse kahelda süüdimõistetu motiveerituses käituda vabaduses õiguskuulekalt (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28.aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) ning tema mõningad positiivseks hinnatavad pingutused sellist seisukohta ei väära. Samuti ei omistanud esimese astme kohus põhjendatult J. Golossovi vabanemisjärgsetele elutingimustele sellist kaalu, mis uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vähendaks. Elu- ja töökoht ning võimalus saada abi lähedastelt olid süüdimõistetul ka kuritegude toimepanemise ajal.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus J. Golossovi kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu
15.veebruari 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja