Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kristel Eslase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral ning vanglas viibib isik esimest korda. Sooritatud kuriteod on valdavalt samaliigilised – varavastased, viimaste kuritegude puhul on esinenud ka vägivalla tarvitamist. Vanglas on toime pannud kahel korral kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetavate suhtes. Vabaduses toime pandud kuriteod olid ette planeeritud ja toime pandud grupis. Vabaduses on kuritegude ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks suhtlusringkond ja kehv majanduslik toimetulek. Vanglas on kuriteo ajendiks probleemsed suhted kaaskinnipeetavatega ja oskamatus neid normikohaselt lahendada. Vangistuses on isikul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on kinnipeetav omandanud põhihariduse ning jätkab haridusteed 10. klassis, osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi „Võida“. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist seoses elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema ja poeg . Korteri omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Vabanedes hakkab ta saama töövõimetuspensioni näol püsivat sissetulekut. 21.01.2019. a seisuga on K-Raha andmetel isikul täitmata nõudeid summas 18 659,85 eurot ning vabanemisfondis on 573,27 eurot. Varasema töötamise käigus on kinnipeetav omandanud pulbervärvija ja ehitaja/maalri oskused. Kristel Eslas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kristel Eslase vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et vanglas on pinged kerged tekkima ning sinna juurde võib lisanduda ka vägivald. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Võida“ ning sellest on talle abi olnud ja peale vangistust suudab ta oma elu elada seaduskuulekalt. Isikul on küll xxxx töövõimetus, mis tagab talle invaliidsuspensioni, kuid samas annab see talle võimaluse ka tööd teha. Suuri riske vabastamisega ei kaasne. Palun vabastada isik tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Kristel Eslase võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristel Eslase isikut iseloomustavad andmed – tem a käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on süüdimõistetu esimese vanglakaristusega. Kohtu hinnangul on see aeg piisav, et süüdimõistetu jõuaks teha vajalikke järeldusi enda käitumisest ja oleks suuteline edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kristel Eslase tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kristel Eslasele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et viimase aastaga on näha isiku puhul arenemise märke, on toimunud muudatusi senistes hoiakutes ning isik suudab paremini väärtustada enda heaolu ka kaugemas tulevikus. Kohtu hinnangul on tegemist väga oluliste asjaoludega, sest need viitavad isiku negatiivsete põhimõtete muutumisele ning näitab, et tal tekib arusaam ühiskonnas aktsepteeritavast käitumisest. Kohus arvestab, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning peagi on saabumas karistusaja lõpp, mille tõttu on põhjendatud vabastada isik enne saabuvat karistusaja lõppu ning allutada ta kriminaalhooldusele, et selliselt jälgida tema muutumist positiivses suunas. Pärast vabanemist on Kristel Eslasel olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kristel Eslas , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.