Liiklussüüteod

1-19-1589 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.märtsist 2019.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes ja juhtides 29.11.2018.a kella 06:50 ajal Raplamaal Rapla vallas Seli-Koigi-Alu tee 3ndal kilomeetril sõiduautot VW Polo registreerimismärgiga xxxxxx, ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeoludega ja sõitis libedal teel paremkurvis vasakule teelt välja. E.F tuvastati alkoholijoove toksikoloogia ekspertiisiaktiga nr 218I, mille kohaselt leiti tema verest etanooli 1,66 +/- 0,06 mg/g,k=2. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 Lk 2 / 3

1-19-1589 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani E.F toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Vastavalt E.F-i ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku E.F süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 74 lg 1, lg 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui E.F 1 aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. E.F-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 60 eurot ; ekspertiistasu 27 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha E.F-i vähest sissetulekut (pension ca 420 eurot) ja rahalisi kohustusi arvestades poole võrra ja välja mõista 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude, kokku summas 492 eurot, tasumist ositi 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 41 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.