Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
08. märts 2019.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1138 (18278002438)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi
L.P süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Mariken Arro
Kaitsja
Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras
Süüdistatav
L.P asukoht vahistatuna eelvangistuses isikukood XXX viimane elukoht vabaduses oli kannatanu, s.o XXX XXX, emakeel XXX, kriminaalkorras karistatud, eelmise karistuse kandmiselt vanglast vabanes 29.03.2018 (lk 52) 21.12.2018.a peeti kahtlustatavana kinni 23.12.2018.a vahistati tähtajaga kuni 21.02.2019.a 12.02.2019 anti kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata
Süüdi tunnistada L.P KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.P eelvangistuses viibitud aeg alates 21.12.2018.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 1 aasta 2 kuu vangistuse kandmise alguseks 21.12.2018.a. L.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, mil L.P jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. L.P suhtes prokuratuuri 23.12.2018.a määrusega kohaldatud suhtlemispiirangud (lk 41-42) kaotavad kehtivuse ja tühistada käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta XXX L.P menetluskuludest sundrahast (810 €) pool, s.o 405 € riigi kanda, sest täies ulatuses menetluskulu kandmine käib L.P-le ilmselt üle jõu. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista L.P-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 735 € (seitsesada kolmkümmend viis eurot) , milline summa koosneb järgmistest kuludest: •
•
60 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (lk 93-96; KrMS § 175 lg 1 p 4),
• 405 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX L.P-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 735 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 61 (kuuskümmend üks) eurot 25 (kakskümmend viis) senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99919700008242 ühele järgmistest kontonumbritest: • • •
(makse
saaja)
viitenumbriga
SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-1138, menetluskulu 08.03.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
Süüdistatava L.P kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli 08.03.2019.a kaitsjatasutaotluse (lk 93-96) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 60 eurot (summa on koos käibemaksuga, sellest käibemaks 10 eurot) advokaat Anu Pärteli süüdistatav L.P kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskusele 21.12.2018.a tehtud kõnesalvestis (asub CD-l ümbrikus toimiku tagakaane küljes, asitõendi vaatlusprotokoll: lk 13). Kohtuotsus edastada kannatanule M. Ü. (aadress lk 1, 3) ja viivitamata tõkendi vahistamine muutmata jätmist käsitlevas osas ja suhtlemispiirangute tühistamist käsitlevas osas teadmiseks ja täitmiseks kinnipidamisasutusele, millises L.P viibib. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - vangistuse täideviimiseks süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu osas.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)
L.P-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 30. juuni 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5296 süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi toime pandud kuriteo eest, s.o kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, ja milline karistus on kehtiv, kasutas 21.12.2018. a kella 18:00 paiku oma elukohas XXX talus füüsilist vägivalda oma 81-aastase ema M. Ü. suhtes, mis seisnes selles, et L.P , olles alkoholijoobeseisundis, ütles kannatanule, et lööb ta maha, misjärel lõi L.P kannatanu pikali, tiris kannatanut juustest, istus kannatanule peale ning lõi kannatanut kinni hoides talle vähemalt kümnel korral rusikaga näo - ja vasaku õla piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas L.P M . Ü . füüsilist valu, 1,5 cm pikkuse lahtise haava vasaku kulmu kohale, hematoomi vasaku silma alla, hematoomi laubale, marrastused ja hematoomid ninale ning hematoomi vasakule käevarrele. Sellega pani L.P toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifi tseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kannatanu kriminaalasja juurde tsiviilhagi esitanud ei ole. KarS § 121 lg 2 p -des 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus L.P-le karistuseks 1 (üht) aastat 2 (kaht) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja sisse ja karistuse kandmise alguseks lugeda 21.12.2018.a, s.o alates L.P kahtlustatavana kinnipidamisest. Asitõend - CD-plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõne mobiiltelefoninumbrilt XXX kuupäevaga 21.12.2018. a, pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „Pakend nr HK1“, mis asub kriminaaltoimiku juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1080,00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270,00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810,00 eurot. L.P vabanes märtsis 2018 vanglast. Pärast vangistust süüdistatav tööle ei asunud. Süüdistatav on XXX, lisaks on talle määratud XXX tõttu. Riik maksab selle eest igakuist hüvitist XXX eurot kuus. Käesoleva kokkuleppe alusel läheb L.P kandma reaalset vangistust, mille ajal on tal tõenäoliselt raske tööle asuda, arvestades tööpuudust vanglates.
L.P-l on elatisraha võlgnevus, lisaks on tal tasumata eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud. Vabaduses aitas süüdistatav ema M. Ü. osta küttepuid, tasuda elektrija telefoniarveid. On ilmne, et süüdistataval puudub võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. On tõenäoline, et menetluskulusid aitaks süüdistataval hüvitada ema M. Ü., kes on käesolevas menetluses kannatanu. See ei oleks kannatanu suhtes õiglane. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista L.P-lt menetluskuluna välja sundraha summas 405,00 eurot ja kaitsjatasu summas 270,00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot, kokku menetluskulud summas 675,00 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses orienteeruvalt 30,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 405,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada L.P-l menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtumenetluses.
Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.