1-19-1349/4 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Asitõend: 1 CD plaat xxx hoone turvakaamerate 01.10.2018 videosalvestusega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Märt Harjaks`it süüdistatakse selles, et tema, olles 01.10.2018 kella 14:55 paiku xxx asuvas kaupluses „M “ märganud oste sooritaval A K kaasas olevat sularaha, järgnes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xx-aastasele A K peale viimase poolt kauplusest väljumist ning kui A K hakkas kella 15:05 paiku xxx asuva elumaja teise trepikotta sisenema, tõukas Märt Harjaks ta selja tagant jõuga hoonesse sisse vastu seina, mille tagajärjel lõi A K pea vastu seina ära. A K järgnenud Märt Harjaks võttis kannatanu pükste taskust ära rahakoti, ent kuna A K õnnestus sisemisest trepikoja uksest kinni haarata ja seda kinni hoida ning sel viisil takistada Märt Harjaks`i põgenemist, hakkas viimane kannatanu kätt ukse küljest ära kiskuma, ise samal ajal kannatanut jalaga vastu vasakut külge ning küünarnukiga vasakule lõuapiirkonda pekstes, tekitades peksmisega A K füüsilist valu. Seejärel hakkas ta endiselt uksest kinni hoidval A K sõrmi ükshaaval ukselingi küljest ära väänama, mis tekitas kannatanule samuti füüsilist valu ja veritseva marrastuse parema käe väiksele sõrmele. Kui A K hakkas kõvasti appi karjuma, jooksis Märt Harjaks trepist üles ja seejärel tagasi alla ning pani

kannatanult eelnevalt ära võetud rahakoti viimasele tagasi taskusse, misjärel hakkas uuesti kannatanu sõrmi ukselingi küljest edutult ära väänama. Seejärel jooksis Märt Harjaks uuesti trepist üles, kannatanu väljus aga trepikojast ja hakkas maja välisust väljastpoolt kinni hoidma. Tema appihüüdeid kuulnud ja seepeale väljas trepikoja juurde liikunud A. M, kes trepikojas toimuvat läbi ukseklaasi ka osaliselt pealt nägi, helistas A K palvel häirekeskusesse, peale mida peeti Märt Harjaks politsei poolt sündmuskohal kinni. Oma tahtliku tegevusega pani Märt Harjaks toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 18.02.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruta Rammo, süüdistatav Märt Harjaks ja tema kaitsja Indrek Västrik sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 200 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.10-03.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase ja 10-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Röövimise katsega tekitas Märt Harjaks A K füüsilist ja moraalset kahju, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovinud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 I astme kuriteo puhul käesoleval ajal 1350.00 eurot ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et ta peab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tasuma kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Märt Harjaks`ilt välja menetluskuluna kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses kokku summas 90.00 eurot. Tasumisele kuuluvate menetluskulude ja sundraha absoluutsumma kokkuleppe sõlmimise hetkel on 1440.00 eurot. Kui süüdistatav soovib kaitsja osalemist kohtumenetluses, lisandub kohtumenetluses osalemise eest (eelduslikult 30-60 eurot).