Liiklussüüteod

1-16-5928 hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 9 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.12.2015.a kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 6 kuu ja 14 päeva, võrra ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 06.02.2018.a määrusega vabastati Janari Kallaste karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.06.2019.a. Kohtu poolt määrati Janari Kallastele katseajaks lisaks käitumiskontrolli nõuetele lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, teda kohustati otsima endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist ning alluma sõltuvusravile. Samuti kohustati Janari Kallast mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) ning osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 751 lg 3 p 2 alusel allutati Janari Kallastele elektroonilisele valvele kolmeks kuuks. Kohtumäärus jõustus 22.02.2018.a. Harju Maakohtu 29.11.2016.a otsusega mõistetud karistuse kandmise alguseks oli 08.02.2017.a. Janari Kallaste vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 22.02.2018.a, seega on Janari Kallastel karistusest kantud 1 aasta 14 päeva. 13.02.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et alkoholijoobes Janari Kallaste tabati 28.01.2019.a mootorsõiduki roolist. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.01.2019.a otsusega tunnistati Janari Kallaste süüdi väärteo toimepanemises LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest viisteist päeva. Tulenevalt eeltoodust on Janari Kallaste katseajal rikkunud talle kohtu poolt pandud lisakohustust KarS § 75 lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi. Mootorisõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes pani Janari Kallaste toime väärteo, mis on samaliigiline kuriteoga, mille toimepanemises Janari Kallaste Harju Maakohtu 29.11.2016.a otsusega süüdi tunnistati, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguste isiku poolt joobeseisundis. Eeltoodust järeldub, et isikule mõistetud karistus ei ole täitnud enda eesmärki. 26.02.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik lisa erakorralisele ettekandele, millest nähtub, et 16.02.2019.a saabus kriminaalhooldusele piiriületuse informatsioon, mille kohaselt väljus Janari Kallaste Eesti territooriumilt 16.02.2019.a kell 18:00 ja saabus Eestisse 18.02.2019.a kell 10:45. Janari Kallaste lahkus Eestist ilma kriminalhooldusametniku luba omamata. Nimetatuga rikkus Janari Kallaste KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Samuti selgus, et kriminaalhooldusalune Joosep Künnap on samuti eelnimetatud aegadel Eestist lahkunud ja tagasi tulnud ning ta viibis välisriigis koos Janari Kallastega. Vastavalt kohtu poolt pandud lisakohustustele on Janari Kallaste kohustatud teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, seega on Janari Kallaste rikkunud ka seda kohustust, s.o KarS § 75 lg 2 p-s 7 sätestatut. Lisaks eeltoodule selgus, et Janari Kallaste oli 16.02.2019.a alkoholi tarvitanud, kontrolli käigus tuvastati joove, indikaatorvahend fikseeris näidu 0,82 mg/l. Seega pärast erakorralise ettekande esitamist ja enne 05.03.2019 kohtuistungit on Janari Kallaste rikkunud lisaks ettekandes toodule KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatut. Lk 2 / 4

1-16-5928 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Janari Kallaste tunnistas, et ta on korduvat rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, lahkus loata Eesti Vabariigi territooriumilt ja suhtles teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Janari Kallaste palus karistust mitte täitmisele pöörata, taotles lisakohustustena katseaja pikendamist, elektroonilise valve kohaldamist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekande juurde ning leidis, et Janari Kallastele mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusalune ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud on rikkunud käitumiskontrolli nõuet ja lisakohustisi ning suhtlusel kriminaalhooldusametnikuga on varjanud rikkumisi. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest nähtuvalt rikkus Janari Kallaste temale Tartu Maakohtu 06.02.2018.a määrusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani 28.01.2019.a alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata mootorisõidukit juhtides toime väärteo, mis on samaliigiline kuriteoga, mille toimepanemises ta Harju Maakohtu 29.11.2016.a otsusega süüdi tunnistati. Neli päeva pärast kohtu poolt määratud aresti ära kandmist, s.o 16.02. 2019.a, lahkus Janari Kallaste kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt koos kriminaalkorras karistatud isikuga, samuti tuvastati temal alkoholjoove. Seega on Janari Kallaste tahtlikult rikkunud temale katseajaks määratud kontrollnõuet ja kohustusi, millest järeldub, et Janari Kallaste suhtub temale kohtu määrusega katseajaks pandud kohustustesse äärmise ükskõiksuse ja üleolekuga. Janari Kallaste on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta ja joobeseisundis ning vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Katseajal on Janari Kallaste jätkanud alkoholi tarvitamist, samuti juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et alkoholi tarvitamine ning liiklussüütegude toimepanemine Janari Kallaste poolt omavahel seotud. Ilmselgelt kujutab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine endast reaalset ohtu teistele isikutele ning näitab Janari Kallaste hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Janari Kallaste on karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, s.h kolmel korral liiklusalaste süütegude eest ning korduvalt erinevate väärtegude toime panemise eest. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja nende täitmata jätmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning talle on antud võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle katesajaks määratud kohustusi teadvalt rikkunud. KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Lk 3 / 4

1-16-5928 Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul on Janari Kallaste oma käitumisega näidanud soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse reeglitesse ja kohustusesse ning enda käitumist ja hoiakuid muuta. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik saavutada Janari Kallastele Harju Maakohtu 29.11.2016.a otsusega määratud karistuse eesmärke ning tema suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ainuüksi selle täitmisele pööramisega. Kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse ning pöörab Janari Kallastele Harju Maakohtu 29.11.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.