lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-4578/62

Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-4578/62
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1510
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-4578/32Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.02.20171-16-4578/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-25-6424/34Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.05.20261-25-6424/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4578

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 12. veebruari 2019. a määrus, millega jäeti Dimitri Romanov (isikukood 37604060216) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dimitri Romanov ja tema vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebused

kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dimitri Romanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
3.Mõista Dimitri Romanovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod
  • 21.08.20261-26-5972/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20261-26-5543/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.07.20261-26-5261/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 24.07.20261-26-3285/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20261-26-4313/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.07.20261-26-4484/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016. a otsusega karistati Dimitri Romanovit KarS § 331 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12. augusti 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3145 mõistetud 8 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse võrra ning isikule mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2017. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016. a otsus osaliselt, s.o D. Romanovile KarS § 331 järgi mõistetud karistuse ja talle KarS § 65 lg 2 järgi moodustatud liitkaristuse osas. Tartu

Ringkonnakohus mõistis isikule KarS § 331 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12. augusti 2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-3145 mõistetud karistuse, s.o 8 aasta ja 9 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22. oktoober 2013. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22. jaanuaril 2024. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes tal 7.detsembril 2018.

2.Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrusega jäeti D. Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Vangla iseloomustusest ning D. Romanovi kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressile XXX linn. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema abikaasale. Korteris elab kinnipeetava abikaasa koos vastsündinud lapsega. Korteri üldine seisukord on hea ja see vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. 2.2 Kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu on süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samuti puuduvad D. Romanovil kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul tegelenud rehabiliteerivate tegevustega. Eelöeldu ei anna siiski alust arvata, et D. Romanovist lähtuv uute kuritegude risk oleks väga madal ja tema vabastamine elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. D. Romanovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab temas tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. Ka vanglas on D. Romanov viiendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab D. Romanovit õiguskuulekal rajal hoida. Samuti on murettekitav asjaolu, et viimase kuriteo on isik toime pannud kinnipidamisasutuses. Eeltoodu kinnitab, et D. Romanov ei suuda ka vangla rangetes tingimustes kehtivast korrast kinni pidada ega ole teinud mõistetud karistusest õigeid järeldusi. Seega eksisteerib arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.3 On positiivne, et pärast vangistusasutuses kuriteo toimepanemist on D. Romanov osalenud rehabiliteerivates tegevustes nagu majandustöödel osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine ning hariduse omandamine. Samas on isiku varasemat elukäiku ning toimepandud kuritegusid arvestades vangistusasutuses korrektselt käitutud aeg liiga lühike, et jõuda kindlale järeldusele isiku suutlikkuses käituda edaspidi seaduskuulekalt. D. Romanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistuse kandmise jätkamisel on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Romanovi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.1 Vanglakaristuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tema iseloomustuses on märgitud, et programmi käigus oli ta motiveeritud kaasa töötama, arutlema ja ennast analüüsima. Areng programmi jooksul on olnud positiivne. D. Romanovit ei ole vangistuses viibimise ajal karistatud distsiplinaarkorras, ta on osalenud tööhõives, omandanud riigikeele B-2 taseme ja omandab põhiharidust. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas võimalus asuda tööle. Elama asuks D. Romanov endale kuuluvasse korterisse koos oma abikaasa ja pojaga. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja lugenud vajalikud tingimused täidetuks. 3.2 Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et vabanedes soovib D. Romanov elada ja töötada seaduskuulekalt. Tal on edaspidiseks eluks kindlad plaanid ja ta teab, kuidas neid saavutada. Isik on suhtlemisel avatud, arutlev, tasakaalukas, oma käitumist ja sõnu kontrolliv. Vägivaldsed kuriteod on toime pannud aastaid tagasi alkoholijoobes, hiljem vägivaldsust ei ole täheldatud.

3.3 Kaitsja leiab, et D. Romanovile saab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel panna lisakohustused otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas ja mitte suhelda kohtu määratud isikutega. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni, s.o kuni 22. jaanuarini 2024, käitumiskontrolli pikkuseks määrata 24 kuud ja elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.

4.D. Romanov esitas samuti maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1 D. Romanov toob kaebuses välja positiivsed asjaolud, mis süüdimõistetu hinnangul kinnitavad tema muutumist paremuse suunas ning toetavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis ja õppinud riigikeelt. Viimane asjaolu võimaldab tal Eestis töötada ja vabanedes on tal olemas ka garanteeritud töökoht. Samuti on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. D. Romanovil on pere – abikaasa ja poeg. Võlgu kinnipeetaval ei ole. Neid positiivseid asjaolusid on tunnistanud nii prokurör kui ka kohus. Kohus on positiivsena võtnud arvesse ka distsiplinaarkaristuste puudumist. Samuti on D. Romanov tegelenud rehabiliteerivate tegevustega, töötanud ühiskondlikel töödel ja omandanud haridust. Nendele asjaoludele vaatamata on kohus otsustanud jätta ta vabastamata. 4.2 Karistuse kandmise algusest peale on D. Romanov katkestanud kogu suhtlemise vanade tuttavatega. Samuti on ta muutnud elukohta ja kolinud Tallinnast Sillamäele. Süüdimõistetu hinnangul näitavad need asjaolud ilmekalt seda, et tal on tõsine kavatsus lõpetada kriminaalne eluviis. D. Romanovil on olemas täisväärtuslik pere, kes vajab tema abi ja toetust. Pärast lapse sündi muutus tema mõtlemine täielikult. Ta palub kohtult võimalust näha oma lapse esimesi samme ja kuulda tema esimesi sõnu. Kinnipeetav palub pöörata tähelepanu ka sellele, et varem ei ole teda ennetähtaegselt vabastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad D. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et D. Romanovi poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et D. Romanovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta viibib vangistuses juba viiendat korda. Seega on põhjendamatu loota, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning mõjutanud D. Romanovit edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures on tähelepanuväärne seegi, et viimase kuriteo on D. Romanov toime pannud kinnipidamisasutuses viibides. Järelikult ei ole D. Romanov isegi range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid. Eeltoodu annab piisava aluse kahelda D. Romanovi suutlikkuses alustada vabaduses uut, seaduskuulekat elu.
7.Määruskaebustes on esile toodud D. Romanovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis süüdimõistetu ja tema kaitsja hinnangul peaksid õigustama tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii on kaebustes märgitud, et D. Romanov on vangistuses läbinud

„Eluviisitreeningu“, teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, ta on osalenud tööhõives, omandanud riigikeele B-2 tasemel ja omandab põhiharidust. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht oma pere juures ja samuti ka garanteeritud töökoht. Ehkki loetletud asjaolud väärivad tunnustust, on maakohus D. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel neid juba arvestanud ja põhjendatult leidnud, et need ei ole tema vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus rõhutab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Oma varasema käitumisega on D. Romanov korduvalt näidanud, et tema võimekus õiguskuulekalt elada on madal ning varem või hiljem on ta jätkanud kuritegude toimepanemist.

8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9.Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi D. Romanovi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.06.20261-26-4154/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.06.20261-26-4323/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja