Liiklussüüteod

1 (3)

Kriminaalhooldusametnik Kaile Keldo esitas 28.01.2019 kohtule erakorralise ettekande Siim Pallo kohta. Ettekande kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Ta on muutnud registreerimisaeg kahel korral- 12.06.2018 seoses lasteaia lõpupeoga ja 15.06.2018 seoses transpordi puudumisega. Kolmel korral, s.o 28.06.2018, 05.10.2018 ja 10.01.2019 on kriminaalhooldusalune jäänud vastuvõtule tulemata põhjendades seda unustamisega. Hoiatused registreerimiskohutuste rikkumiste eest on tehtud 18.06.2018 ja 25.10.2018. Viimati rikkus Siim Pallo registreerimiskohustust 10.01.2019 põhjendades seda samuti unustamisega. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu arvamusel, et kriminaalhooldus on ajaraiskamine, kuna ei ole midagi valesti teinud. Kriminaalhoolduse perioodil on ta sooritanud kolm väärtegu liiklusseaduse alusel- ühel korral kiiruse ületamine ning kahel korral sõitmine autoga, millel puudub ülevaatus. Kui Siim Pallo on enda arvates viimase kahe aasta jooksul rahulikumaks ja täiskasvanulikumaks muutnud, on ta saanud viimase kahe aasta jooksul liiklusseaduse alusel trahvi üheksa korda. Lisaks registreerimiskohustuste rikkumistele ei esita kriminaalhooldusalune lubatud dokumente kokkulepitud ajal. Rahaliste kohustuste tasumist ei pea ta prioriteediks ja ametlikku töötamist võimalikuks võlgnevuste tõttu. Korduvalt on Siim Pallo olnud kriminaalhooldusametniku vastu lugupidamatu. Kriminaalhooldusametniku arvates on Siim Pallo hoolimatu ühiskonna vastu ning lugupidamatu kriminaalhoolduse osas, mistõttu tuleb tema karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil 20.02.2019 osales kriminaalhooldusametnik Tagris Vaher, kes andis ülevaate Siim Pallo käitumisest kriminaalhooldusperioodil ja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Tema Siim Pallo kriminaalhooldusametniku kabinetikaaslasena on näinud Siim Pallo negatiivset käitumist. Siim Pallo tunnistas rikkumisi ja selgitas, et ta vahel unustab. Väidetavalt saab ta nüüd aru, et peab kriminaalhoolduse ajal ise olema hoolas ja täpne. Süüdimõistetu ei nõustunud, et ta on olnud kriminaalhooldajaga lugupidamatu. Ta selgitas, et ta ei oska ennast hästi väljendada ja ilmselt on kriminaalhooldusametnik teda valesti mõistnud. Mis puutub sooritatud väärtegudesse, siis saab ta aru, et karistatakse ikkagi rikkumiste eest, olenemata selle toimepanemise põhjusest. Dokumentide esitamise kohta selgitas süüdimõistetu, et probleem oli üürilepingu esitamisega. Vana leping lõppes, aga uut ei saanud esitada, kuna korteri omanik oli välisriigis. Vahepeal võeti elukaaslasega vastu otsus kolida maale ja kriminaalhooldaja oli elukoha vahetamisega nõus. Võlgnevusi on ta tasunud. Töö iseloom on selline, et aastaringselt ta ametlikult ei tööta, vaid kevadest sügiseni on ta ametlikult tööl ja sissetulekust lähevad võlgnevused maha. Nüüd on tal ka juhtimisõigus olemas. Ta tunnistas oma vigasid ja vabandas. Ta saab aru, et kohtuotsus on täitmiseks. Varem on teda samuti kriminaalkorras karistatud, siis suuri probleeme ei olnud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu senisel kriminaalhooldusperioodil rikkunud korduvalt käitumiskontrolliga kaasnevat kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdimõistetu on kahel korral muutnud kokkulepitud registreerimisaega ning kolmel korral jäänud vastuvõtule ilmumata põhjendades seda unustamisega.

2 (3)

Erakorralisest ettekandest nähtub seegi, et tegelikult on kriminaalhooldusametnik enamikele rikkumisetele, mis on seotud registreerimiskohustuse täitmisega, reageerinud hoiatusega. Seega on Siim Pallo käitumisele juba sanktsioon järgnenud ning süüdimõistetu on lubanud ennast parandada. Lisaks eeltoodule on kriminaalhooldusametnik heitnud süüdimõistetule ette üldist negatiivset hoiakut nii ühiskonnas kehtestatud reeglite suhtes üldisemalt kui ka konkreetselt kriminaalhooldusega kaasneva käitumiskontrolli ja kontrollnõuete suhtes. Kohus nõustub, et osaliselt on rikkumised seotud kriminaalhooldusaluse hoolimatu suhtumisega ühiskonnas kehtestatud reeglitesse (väärteod), kuid osaliselt ka teiste objektiivsete asjaoludega. Kohtuistungil selgitas Siim Pallo põhjalikult, mis põhjusel ei ole ta saanud kriminaalhooldusametnikule esitada nõutud dokumente. Samuti on ta selgitanud, milline on tema töö iseloom ja võimalused ametlikku sissetulekut saada. Lugupidamatu suhtlusstiil võib olla ka kriminaalhooldusametniku subjektiivne hinnang. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil korduvalt, et ta ei oska ennast alati arusaadavalt väljendada. Kokkuvõttes nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga selles, et Siim Pallo ei ole kriminaalhooldusperioodil täitnud kõiki kohustusi alati nõuetekohaselt. Siiski ei anna vaid ühe registreerimiskohustuse rikkumine (teistele on järgnenud hoiatus) ja väidetav lugupidamatu suhtlusstiil alust karistuse täitmisele pööramiseks. Siim Pallo on oma käitumise pärast vabandanud ning lubanud ennast parandada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldaja taotluse Siim Pallole mõistetu karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.