Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2019, Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-10090
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär
Kaie Kaseorg
Prokurör
Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult )
kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid H.V Mürgi (H.V) osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Süüdimõistetu
Kaitsja Kohtuistung
H.V isikukood: XXX, elukoht: puudub. Karistusaja algus ja lõpp: 26.07.2017 - 16.06.2020. ei soovi kaugkohtuistung 25.02.2019
Jätta H.V temale Tartu Maakohtu 10.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 117-10090 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 10.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10090 tunnistati H.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 11 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.04.2017 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.V Mürgile mõistetud karistust 05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 23 päeva vangistuse võrra (353 ÜKT tundi), mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 10 kuud ja 21 päeva vangistust. 03.01.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud H.V Mürgi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb rahvatervise ohtu seadmises narkootiliste ainete käitlemise tõttu. Samuti seisneb oht joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, millega võidakse tekitada liiklusohtlikke olukordi. Kahju tekitamine on vahetu. Oht on kõige tõenäolisem joovastite tarvitamise jätkamisel, kriminaalset tausta omavate isikutega suhtlemisel, kehva majandusliku olukorra puhul. Samuti võib isiku ohtlikkust mõjutada kleptomaania. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu selgitas kohtule, et tal ei ole elukohta. Tugiisik määratakse, kes hakkab paari kuu pärast otsima elukohta xxx. Praegu ei ole kuskile vabaneda. Võiks edasi lükata pooleks aastaks, võib-olla selle aja peale tekib. Vangla ütles, et tuleb tugiisik, aga veel ei ole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa H.V Mürgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta H.V Mürgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.V Mürgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. H.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. H.V on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 6 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudus isikul enne käesolevat vangistust eluase. Varasemalt on elanud üürikorteris. Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust aadressil xxx, mis kuulus kinnipeetava emale, kes telefonivestluses kinnitas, et müüs selle korteri ära, kuna erineva taustaga isikud kogunesid tema korterisse pidutsema. Lisaks ei tasunud H.V korteriga seotud kulude eest. Emal pole võimalik H.V Mürgile elukohta pakkuda. Kinnipeetava isal on uus pere ning seetõttu pole temal võimalik kinnipeetavale samuti elukohta pakkuda. Istungil kinnitas isik, et antud hetkel puudub tal elukoht. Vangla poolt on talle lubatud tugiisiku määramine, kes aitaks elukoha osas, kuid see leiab aset alles tulevikus. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.V tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 10.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10090 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.