Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Harju Maakohtu 13.12.2017. a kohtuotsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 423 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 12.12.2017. a ja lõpp on 08.02.2020. a. S.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Vägivallaga seotud kuritegusid toime pannud ei ole. Soodusteguriks on halb majanduslik olukord, nõrk probleemide lahendamise oskus ja ükskõiksus normide suhtes. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleva vangistuse ajal programmilisi sekkumisi ei ole olnud. Kinnipeetav töötas Tallinna Vanglas XXX. Alates 12.04.2018 on ta paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse ning alates 19.04.2018 töötab ta väljaspool avavanglat ettevõttes J S OÜ. Kord kvartalis toimuvad inspektor-kontaktisikuga vestlused ITK täitmisest. Avavanglas olles käib kinnipeetav lühiajalistel väljasõitudel elukaaslase juures ning väljasõidud on möödunud probleemideta. Alates 18.12.2018 on isik Töötukassas arvel tööotsijana. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama XXX. Tegemist on kahetoalise väga heas seisukorras oleva üürikorteriga, kus elab kinnipeetava elukaaslane. Iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanedes võimalus jätkata töötamist ettevõttes J S OÜ, kus ta töötab ka käesoleval hetkel väljaspool avavanglat. Isik maksab töötasust haginõudeid. S.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha S.E vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et S.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on S.E olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.E, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.