Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 04.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3721 tunnistati Andri Ladev süüdi KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 199 lg 2 p 9, KarS § 263 lg 1 p 2 ja KarS § 274 lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja karistati liitkaristusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Andri Ladevi eelvangistuses viibitud aeg alates kinnipidamisest, s.o 18.02.2017 ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2017.

28.11.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andri Ladevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik ametnikele (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas) ja konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Oht seisneb selles, et isikul võib tekkida konflikt avalikus kohas tuttavate või võõraste inimestega, mille käigus võib ta muutuda vägivaldseks. Lisaks võib isik olla vägivaldne ka oma tuttavate ja lähedastega, kelle hulka kuuluvad ka väikelapsed. Isik võib saata ähvardavaid sõnumeid oma tuttavatele kui ka ähvardada relvataolise esemega ametnikke, tekitades üldiselt inimestes hirmu oma elu ja turvalisuse pärast. Ohtlikkust suurendab see kui isik on alkoholi- või narkojoobes ning mõjutatud teiste poolt. Lisaks suurendavad riski probleemid isiku vaimse tervise seisundiga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 87%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetav A. Ladevi vabastamist ennetähtaega ning tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav kohtuistungile ei ilmunud. Süüdimõistetu kaitseõiguse tagamiseks kohus määras talle kaitsja riigi õigusabi korras tavapärastel tingimustel. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andri Ladevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andri Ladevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et tegemist on küllaltki ebahariliku olukorraga, kuna Ladev ei pidanud võimalikuks ka kaitsjaga vanglas kohtuda. Saab avaldada tema arvamust, et ennetähtaegset vabastamist tema ei soovi. Kaitsja toetab tema seisukohta. Ennetähtaegse vabastamise eeldused ei ole täidetud, tal on 4 distsiplinaarkaristust. Lisaks eeltoodule puudub Ladevil vabaduses kindel elukoht ja töökoht. Elukoht enne kinnipidamist on olnud Soomes ja tema töökoht samuti, mistõttu on usutav, et ta soovib sinna tagasi minna vabanedes. Eeltoodut arvestades palub kaitsja arvestada A.Ladevi seisukohta ja jätta ta vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdlase kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega ning üritanud ära kuulata kinnipeetavat, kes keeldus istungile ilmumast, leiab, et süüdimõistetu Andri Ladevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andri Ladev kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andri Ladev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 11 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest tulenevalt puudub kinnipeetaval vabanemise puhul kindel elukoht Eesti Vabariigis. Enne vangistust elas Andri Ladev aadressil xxx. Andri Ladev keeldus kohtuistungil osalemast. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt ei soovi kinnipeetav vabaneda vangistusest ennetähtaegselt, siis ei ole avaldanud andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta. Isiku ema poega enda juurde elama võtta ei saa, kuna elab ise väikeses sotsiaalkorteris. Eesti Vabariigis kinnipeetaval elukoht puudub. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel Eesti Vabariigis kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilisele valvele allutamisega. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andri Ladev tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 04.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3721 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Andri Ladevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.02.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 13.02.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 149.60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 149.60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andri Ladevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.