Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 14. veebruar 2019 1-18-5243 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Süüdimõistetu A.T. (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 24. jaanuari 2019. a määrus A.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman, määruskaebus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid A.T. le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (sada kakskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
3.Mõista A.T. lt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (sada kakskümmend) eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Tartu Maakohtu 6. septembri 2019. a otsusega tunnistati A.T. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. Karistus jäeti täitmisele pööramata, kui A.T. ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 alusel pandud kontrollnõudeid. Lisaks keelati A.T. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Kohtuotsus jõustus 22. septembril 2018.
2.7. jaanuaril 2019. a tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata A.T. karistuse kandmata osa täitmisele. A.T. on katseajal korduvalt eiranud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti ei ole ta korrektselt täitnud registreerimiskohustust. Praegustesse kohustustesse on A.T. katseajal suhtunud ükskõikselt.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2019. a määrusega ettepanek rahuldati. Tartu Maakohtu otsusega A.T. e mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
4.A.T. ei käinud registreerimas 4. jaanuaril 2019. Registreerimislehelt ja kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt määrati registreerimisaeg kindlaks 27. detsembril 2018, kui A.T. käis kriminaalhooldusosakonnas ja palus ära muuta 28. detsembri 2018.a aja. Süüdimõistetu kinnitas istungil, et oli teadlik registreerimiskohustusest 4. jaanuaril 2019. Ehkki A.T. selgitas, et käis 3. jaanuaril 2019. a kriminaalhooldusosakonnas ja palus muuta registreerimisaega, kuna pidi minema matusele ja saavutas ka kokkuleppe, ei kinnitanud seda kriminaalhooldusametnik. Viimase kinnitusel muudetigi detsembri lõpu aega seoses matusega. Süüdlane ei osanud selgitada, millega seoses muudeti aega detsembri lõpus. Tema ütlused, et aega muudeti korduvalt, on vastuolus kriminaalhooldusametniku selgituste ja registreerimislehel märgituga. Seega rikkus A.T. kohustust tahtlikult.
5.A.T. soovis Eestist lahkuda kriminaalhooldusametniku loata 21. detsembril 2018 väites piiril, et tal on selleks suuline luba. Riigist lahkumine tõkestati, kuna luba ei olnud. Kohtuistungil selgitas A.T. , et soovis minna Sharm el Sheiki, kuna oli ema surma ja töö kaotuse tõttu depressioonis. Süüdimõistetul on mõõdukas depressioon, mille vastu ta saab ka ravi. Kohus luges A.T. ütluste ja PPA Tallinna Lennujaama piiripunkti korrapidaja ekirjaga tõendatuks, et süüdlane oli kriminaalhooldaja eelneva loata lahkumas välisriiki. Mõõdukat depressiooni ei lugenud kohus terviseseisundiks, mis oleks takistanud süüdimõistetul kohustuste sisust aru saada.
6.Väljaspool Eestit viibis A.T. kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba küsimata ka 24. oktoobril ja 31. oktoobrist 9. novembrini 2018. Kirjalikus selgituses on A.T. põhjendanud lahkumist töökohustuste lõpetamise ja isiklike asjade äratoomisega. Kohtuistungil jäi ta nende põhjenduste juurde. Seega on rikkumised tõendatud. Kohtu hinnangul oli tegemist tahtlike rikkumistega. Süüdlase poolt toodud põhjused ei õigusta kohtu määratud kohustuste täitmata jätmist. Süüdimõistetu oleks pidanud korraldama oma elu selliselt, et ta saaks kohustused täita. A.T. on ka varasemalt (5.–12. oktoobrini 2018) viibinud välisriigis kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Asjaolu, et ta käis mitmeid kordi Soomes, kinnitas A.T. ka kohtuistungil. Asjaolu, et selleks ajaks ei olnud kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule veel selgitanud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, ei õigusta A. Tsõtševi käitumist. Õiguste ja kohustuste lehelt nähtuvalt on seda tehtud 12. oktoobril 2018. Samas aga sisaldub kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks sõnaselgelt Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a otsuses.
7.A.T. rikkus registreerimiskohustust ka 9. novembril 2018, mille eest ametnik teda hoiatas. Kuna nimetatud rikkumise eest on A.T. t hoiatatud, ei saa kohus selle eest täiendavaid mõjutusvahendeid kohaldada. Küll aga saab seda iseloomustava asjaoluna arvestada kriminaalhoolduse senise kulu juures. 2(5)
8.A.T. ei ole suutnud täita kohtu määratud kohustusi. Talle on korduvalt antud võimalusi kanda karistus vabaduses (esimesele rikkumisele kriminaalhooldusametnik ei reageerinud ja teise eest määras hoiatuse), ent süüdlane jätkas käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Ta viibis korduvalt kriminaalhooldusametniku eelneva loata välisriigis või üritas sinna lahkuda. Samuti jättis ta ilmumata 4. jaanuaril 2019 registreerimisele. Kohus leidis, et A.T. suhtub ükskõikselt kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõuete täitmisesse.
9.Positiivsed asjaolud (õppimine Krabi põhikoolis, narkootikumide tarvitamisest hoidumine, võimalus saada tööd), ei tingi karistuse täitmisele pööramata jätmist. Karistuse esimeste kuude jooksul esinenud arvukad probleemid seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse eduka läbimise. Ka eelmise kriminaalhooldusega oli A.T. probleeme. Seega on kriminaalhooldusnõuete rikkumine A.T. puhul tavapärane.
10.Täiendavate programmide panemist ei pidanud kohus mõttekaks. A.T. on ka varem erinevaid sotsiaalprogramme läbinud, ent jätkanud hiljem kuritegude toimepanemist ega olnud suuteline kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele alluma. Seega ei ole sotsiaalprogrammides osalemine täitnud A.T. puhul eesmärke. Tema taotlus veel ühe võimaluse andmiseks ei ole veenev.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Kaitsja taotleb määruskaebuse rahuldamist ja Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda.
12.Kaitsja hinnangul on maakohus valesti tuvastanud A.T. kriminaalhoolduse nõuete tahtliku rikkumise. A.T. on selgitanud, millistel asjaoludel oli ta sunnitud Eesti territooriumilt lahkuma ning kriminaalhoolduse aegu muutma.
13.2018. a oktoobri alguses välisriigis viibimisel ei teadnud A.T. Eesti territooriumilt väljasõidukeelust. Käitumiskontrolli tingimusi tutvustati talle alles 12. oktoobril. Käitumiskontrolli tingimuste tutvustamise kuupäev omab olulist rolli. A.T. ei olnud maakohtu 6. septembri 2018. a otsust kätte saanud. Tal puuduvad e-toimiku kasutamise oskused.
14.24. oktoobri ja 31. oktoobrist 9. novembrini 2018. a välisriigis viibimist põhjendas A.T. vajadusega lõpetada töösuhted Soomes. Kui ta seda ei oleks teinud, jäänuks ta ilma nii töötasust kui isiklikest asjadest. See oli perekonna ainus sissetulek. A.T. toetab rahaliselt õppivat elukaaslast ja kehalise puudega venda.
15.A.T. on õigeaegselt teavitanud kriminaalhooldajat erinevatest takistustest ning taotlenud registreerimise edasilükkamist mõjuval põhjusel. 19. novembril suri A.T. ema. See põhjustas A.T. e raske depressiooni. Ta ei suutnud kainelt mõelda ja adekvaatselt käituda. Diagnoosi kinnitab ka arstitõend, millest nähtub, et A.T. e määrati antidepressandid. Ka Sharm el Sheiki soovis A.T. minna vaimse tervise taastamise eesmärgil, sest ei mõistnud kauakestva depressiooni tõttu, mis kaasnes töökoha ja ema kaotusega, oma käitumise tagajärge.
16.4. jaanuari 2019. a registreerimiskohustuse rikkumise näol oli tegemist vääritimõistmisega. A.T. arvas, et on saavutanud kuupäeva muutmise osas kokkuleppe, ent tegelikult see nii ei olnud. 27. detsembril palus A.T. registreerimise edasilükkamist seoses matusega. Kuna ta ilmus kontrollile päev varem, näitab see, et ta ei olnud hooletu kontrollnäitamise suhtes. 27.
3(5)
detsembril sai ta aru, et teda teavitatakse järgmisest registreerimise kuupäevast ning jäi seda ootama. Ka registreerimislehel puudub allkiri järgmisest registreerimisest teadasaamise kohta.
17.Kohus on jätnud arvestamata positiivsete asjaoludena, et A.T. on jätkanud põhihariduse omandamist. Kooli naasmine näitab, et ta tahab oma elu korda saada. Tal on võimalik teha alltöövõtuna ehitustöid.
18.Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et kohus ei ole põhjalikult kaalunud ja analüüsinud isiku selgitusi ning konkreetsete juhtumite asjaolusid. Kuna tahtlik kontrollnõuete rikkumine tuvastamist ei leidnud, oleks pidanud kohus kasutama rikkumistele reageerimisel leebemaid variante.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda käitumiskontrolli tingimuste rikkumised A.T. puhul tuvastatuks. Süüdimõistetu enda ja tema kaitsja selgitused on maakohtu määruses samuti käsitlemist leidnud. Maakohus on karistuse täitmisele pööramisel KarS § 74 lg 4 alusel tuvastanud A.T. poolt kontrollnõuete korduvad rikkumised, võtnud arvesse tema suhtumist rikkumistesse ja tuvastanud, et rikkumised olid tahtlikud. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
20.Rikkumist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid maakohus ei tuvastanud. Ehkki määruskaebuses leitakse, et tegemist ei ole tahtlike rikkumistega, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt.
21.Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on kaalunud ühelt poolt A.T. katseaja läbimist iseloomustavaid positiivseid aspekte (õppimine, tööväljavaated ning narkootikumide keelust kinnipidamine). Samas aga näitavad korduvad rikkumised katseaja algusest alates, et isiku käitumine katseajal on olnud probleemne. Lisasekkumist ei ole kohus mõttekaks pidanud, arvestades asjaolu, et A.T. on varasemalt sotsiaalprogramme läbinud, ent tulemuslik pole see olnud. Samuti arvestas kohus, et probleemidega kulges ka A.T. eelmine katseaeg.
22.Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et isiku puhul, kes korduvalt juba katseaja alguses tahtlikult kontrollkohustusi rikub, teades rikkumisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, puudub veendumus, et ta suudaks edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja pandud kohustusi täita. Seetõttu ei oleks määruskaebusel apellatsioonikohtus edulootust.
23.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
4(5)
24.A.T. kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on taotluse järgi suhelnud A.T. ga, selgitanud välja tema seisukohad ning täpsustanud üle asjaolusid, tutvunud kohtumäärusega ja koostanud määruskaebust ning selle esitanud. Kokku taotleb kaitsja 2 tunni töö eest tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 on kaitsja taotlus põhjendatud.
25.Kuna kaitsja määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 120 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A.T. t riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.