Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-18-2142 (17230100622)
Kohtunik
Urmas Reinola
Kriminaalasi
Jevgeni Tsvirkevitši (Tsvirkevitš) ja Jevgeni Vassiljevi (Vassiljev) süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Jevgeni Tsvirkevitš (isikukood 38106060344, viibimiskoht Tallinna Vangla)
jaanuari
otsus
Jätta Jevgeni Tsvirkevitši apellatsioon Harju Maakohtu 21. jaanuari 2019 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
KarS § 832 lg 1, KarS § 832 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti YY nõusolekul J. Tsvirkevitši ja YY ühisvarana käsitletav sularaha summas 1050 eurot (kantud PPA tagatiskontole), elektroonikaseade BUGHUNTER Professional BH-03 väärtusega 350 eurot, elektroonikaseade RF Detector Model 2016 väärtusega 80 eurot, elektroonikaseade BUGHUNTER DVIDEO väärtusega 123 eurot, elektroonikaseade „BUGHUNTER X8“ väärtusega ca 294 eurot ja televiisor Samsung seerianumbriga UE55ES8000SXXH koos puldi ja juhtmega koguväärtusega 2250 eurot. Elektroonikaseadmed ja televiisor (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn); YY nõusolekul temale kuuluval Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 3083,43 eurot; CC nõusolekul temale kuuluv, kuid J. Tsvirkevitši kriminaaltulu arvel omandatud sõiduauto Mercedes Benz reg.nr XXXXXX ostuhinnaga 4500 eurot (sõiduk koos ühe paari võtmete, numbrimärkide ja tehnilise passiga asub PPA Põhja prefektuuri parklas, asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn). Tühistati kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks Harju Maakohtu 07.10.2017 määrusega laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud J. Tsvirkevitši ja YY ühisomandile asukohaga Harju maakond, Tallinn, XXX, mis koosneb: korteriomandist nr X, registriosa nr XXXXXX, katastritunnusega XXX, reaalosana eluruum nr X, mille üldpind on 113,9 m2; panipaigast nr 4, registriosa nr XXXXX, katastritunnusega XXX, reaalosana mitteeluruum nr X, mille üldpind on 2,9 m2; panipaigast nr X, registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXX, reaalosana mitteeluruum nr X, mille üldpind on 3,6 m2; parkimiskohast nr 4, registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXX, reaalosana parkimiskoht nr 4, mille üldpind on 11,9 m2 ning vabastada ühisomand aresti alt alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskuludena mõisteti J. Tsvirkevitšilt riigi tuludesse välja sundraha 1350 eurot, 1⁄2 narkootilise ainete ekspertiiside maksumusest (akt nr 17E-AN1170) summas 42 eurot, (akt nr 17E-AN1169) summas 42 eurot ja (akt nr 17E-AN1182) summas 42 eurot; narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 17E-AN1203) maksumus summas 672 eurot. DNA-ekspertiisi (17E-GE0998) maksumusest summas 570 eurot mõisteti J. Tsvirkevitšilt välja 114 eurot mõista DNA-ekspertiisi (akt nr 17EGE1022) maksumusest 1482 eurot. Veel mõisteti välja mootorsõiduki teisaldamise kulu 34,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude tasumine kogusummas 3778,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.