Liiklussüüteod

Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on Natalia Nõgisto kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kontrollnõuetele on Natalia Nõgisto kohustatud käitumskontrolli ajal täitma järgmised kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) jätkata alkoholisõltuvuse ravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“ kuni raviarsti otsuseni, et ravi jätkamine ei ole vajalik, 3) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Natalia Nõgisto, olles karistatud 25.04.2014 Harju Maakohtu otsusega 1-14-3658 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti tahtlikult ja korduvalt 28.09.2018 kella 17:03 paiku Tallinnas Pirita tee ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit BMW 318D registrimärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,37 mg/g) ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sõlmitud kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus N. Nõgisto süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 alusel ning tema karistamist vangistusega 2 aastat, mis KarS § 69 alusel asendatakse üldkasuliku tööga 720 tundi ning mille tegemise tähtajaks on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel on N. Nõgisto üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja ta peab järgima KarS § 75 lg-1 sätestatud kontrollnõuded ning täitma kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 5, ja 8 alusel. KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 2 alusel võtta ära mootosõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks ja 9 (üheksaks) kuuks. Süüdistataval tuleb hüvitada menetluskulud kogusummas 854 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil tunnistas N. Nõgisto oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, allkirjastanud selle vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning N. Nõgisto tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses.

Kui menetluskulud ei ole 30 päeva jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.