Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1205 (kohtueelses menetluses 19231700308)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Irene Valge
Abiprokurör
Kristina Kivi
Kriminaalasi
A.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
A.S isikukood XXX; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; töökoht: ametlikult ei tööta.
Tõkend
KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 11.02.2019 kell 12.03
Karistatus
Kaitsja
Kriminaalkorras karistatud korduvalt, 1 kehtiv karistus: 11.08.2016 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 2 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, 3 kuud ja 25 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrati kohesele ärakandmisele vangistus 1 kuu ja ülejäänud osa, vangistus 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva jäeti tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 07.06.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele. 30.01.2018 Harju Maakohtu määrusega vabastati A.S karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.218. Karistus kantud. Väärteokorras 1 kehtiv karistus, rahatrahv tasumata. Leelo Viil
Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas
Summa tasuda Maxima Eesti OÜ arvelduskontole EE892200221017433423 Swedbank.
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
A.S-i süüdistatakse selles, et tema 09.12.2018 ajavahemikul kell 11.30-16.40 xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T Bile kuuluva sularaha 950 eurot, tekitades sellega kannatanule varalist kahju kokku 950 eurot. Samuti tema, 07.02.2019 kella 20.29 paiku Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima Eesti OÜle kuuluvas Maxima kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm 0,5-liitrist pudelit viina Poolik maksumusega 6,89 eurot/pudel, peitis kaubad jope alla ja väljus kauplusest kauba eest maksmata, millega tekitas Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas 20,67 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 07.02.2019 kella 20.32 paiku Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima Eesti OÜ -le kuuluvas Maxima kaupluses võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalis kaks 0,5-liitrist pudelit viina Poolik maksumusega 6,89 eurot/pudel, mida märkas kaupluse kassapidaja ja hüüdis, et A.S paneks pudelid tagasi, kuid A.S lahkus kauplusest kauba eest maksmata, millega tekitas Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas 13,78 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 09.02.2019 kella 09.44 paiku Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas Maxima Eesti OÜ -le kuuluvas Maxima kaupluses võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalis kolm 0,5-liitrist pudelit viina Poolik maksumusega 6,89 eurot/pudel, mida märkas kaupluse kassapidaja ja hüüdis, et isik paneks pudelid tagasi, kuid A.S seda ei
teinud, vaid jooksis kauplusest välja ning ei peatunud ka siis, kui teda hakati taga ajama. Oma tegevusega tekitas A.S Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju summas 20,67 eurot. Oma tahtliku tegevusega A.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 13.02.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav A.S ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus A.S-i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.02.2019, s.o kokku 3 päeva, lugeda A.S-i karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 11 kuud ja 27 päeva ehk 357 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on A.S kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) 2) 3) 4) 5) 6)
elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Määrata A.S Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata A.S-ile kohustus mitte tarvitada alkoholi üldkasuliku töö tegemise perioodil, s.o 18 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 13.02.2019.a
toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. A.S kinnitas, et on nõus tsiviilhagide hüvitamisega. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A.S kuulub KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (
)
Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.