1-18-10354/6 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.CD-R plaat kõnesalvestistega (tl 122) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu K.I süüdistatakse selles, et tema peale kohtueelses menetluses tuvastamata isiku(te) poolt ööl vastu 03.02.2017.a. Harju mk Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 552 juurest sõiduauto Volvo V70 reg.nr XXX VIN-koodiga XXX väärtusega 1300 eurot vargust, hoidis nimetatud sõidukit tema kasutuses oleval kinnistul xxx ja kasutas seda sõidukit, pidades seejuures vähemalt võimalikuks, et nimetatud vara (sõiduk) on saadud süüteo toimepanemise tulemusena, kuni 21.02.2017.a. kella 16.30-ni, mil politsei selle sõiduki Harju mk Harku vallas Kiia-Vääna-Viti tee 4-ndal kilomeetril kinni pidas ja K.I ́ilt ära võttis. Kirjeldatud käitumisega pani K.I toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ehk KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.12.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik, süüdistatav K.I ja tema kaitsja Eva Rivis sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.I ́ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel nimetatud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui K.I ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kr.asjas. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta K.I ́ilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras (kokkuleppe sõlmimise hetkel 750 eurot), samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja v.adv E. Rivis ́ele makstud tasu 72+120+60 ehk kokku 252 eurot. Seoses DNA ekspertiisiga (tl 67-77, akt nr 17E-GE0350, ekspertiisikulu kokku 3534 eurot) tuleb K.I-lt välja mõista tulenevalt proovide arvust 23x57=1311 eurot ja ülejäänud ekspertiisikulu summas 2223 eurot tuleb jätta riigi kanda; samuti tuleb K.I-lt välja mõista DNA ekspertiisi nr 18E-GE0360 (tl 81-83) maksumus 57 eurot ehk kokku ekspertiisikulud summas 1368 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Narkootilise aine ekspertiisi (tl 86-87 akt nr 17E-AN0392) kulu 84 eurot tuleb jätta riigi kanda. Asitõendid ja salvestised Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6/1 asuvad plastmassist musta värvi numbrimärgi alus, reg.märk 956MAN, reg.märk E5968EA, kindapaar, Aura veepudel, Värska veepudel, 4 kruvi plastiksilindris ja tubakakarp koos sisuga kui väärtusetud asjad tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 202 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd kokkulepe sisaldab endas menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana summat 750 eurot, mis kehtis 2018. aastal kui sõlmiti kokkulepe ja kohtuotsus koostati süüdistatavast sõltumata põhjustel 2019. aastal, mil sundraha suuruseks on 810 eurot, tuleb sundraha vahe 60 euro ulatuses jätta süüdistatavalt välja mõistmata.