Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu I.U süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.06.2018 kella 22:43 paiku Harjumaal Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 14. km-l mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove - väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,77 mg/l) ning uuesti 23.08.2018 kella 20:06 paiku Harjumaal Tallinnas Peterburi tee 2 juures

mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx olles joobeseisundis (alkoholijoove - väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,95 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

Süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 14.12.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav I.U ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 1112.06.2018 ja 23-24.08.2018 s.o 4 päeva, seega ära kandmata on vangistus 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 356 (kolmsada viiskümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt KarS § 69 lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lõike 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: 750.- eurot b. Kaitsjatasu: 120,- eurot; c. Kokku: 870,- eurot

Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 870,- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd kokkulepe on sõlmitud 2018. aastal, mil teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundaraha suuruseks oli 750 eurot ja otsus koostatakse süüdistatavast sõltumata põhjustel 2019. aastal, mil sundraha suuruseks on 810 eurot, ning kokkuleppes on menetluskuluna arvestatud 2018. aastal kehtinud sundraha suurusega, tuleb erineval ajal kehtinud sundraha suuruse vahe summas 60 jätta süüdistatavalt välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.