Liiklussüüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu T.J süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.01.2019 a kella 14:46 ajal Harjumaal, Tallinnas, Linnamäe tee 27 maja juures, liikudes Linnamäe tee suunas, mootorsõidukit Opel Zafira, registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi joobeseisundis, (alkoholijoove 1,57 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,43 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega T.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kadi Ruus, süüdistatav T.J ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Prokurör taotleb kohtus mõista süüdi T.J KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendada mõistetud karistust 04.09.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-15-5394 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 2 aasta 8 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2019 10.01.2019.a, so 3 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 74 ja 75 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui T.J ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8, 9 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg 1 p 1-6 kohaselt on T.J katseajal kohustatud: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75lg 2 alusel panna T.J-ile KarS § 74 alusel tingimisi vangistusest vabastamisega täiendavad kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi KarS § 75 lg 2 p 8- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammi(de)s KarS § 75 lg 2 p 9, § 751 lg 3 kohaselt on T.J kohustatud alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest tema keha külge.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. T.J kuulub KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.