Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

1-18-9428 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, keda karistati 24.03.2017 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 169 järgi lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest, on sellele vaatamata ajavahemikel november 2016 kuni juuli 2017, september 2017 kuni märts 2018 ja juuni 2018 kuni august 2018 teadvalt hoidunud kõrvale oma nooremale kui 18-aastasele lapsele igakuise elatusraha maksmisest. G.M oli teadlik, et temalt kui tütre XXX (sünd xxxxxxxx) vanemalt on XX kasuks tütre ülalpidamiseks Tartu Maakohtu 16.09.2013 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13-23502 välja mõistetud elatusraha 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 16.05.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 01.11.2022. 26.02.2018 seisuga oli G.M elatise võlgnevus 4765 eurot, 19.03.2018 seisuga 5015 eurot ja 15.08.2018 seisuga oli elatise võlgnevus juba 5465 eurot. G.M tegutseb ettevõtluses, ta on OÜ xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx ainuomanik ja juhatuse liiige ning töötab OÜ xxxxxxxxxx xxxxxxx müügijuhina. Läbi tema omanduses oleva xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx OÜ sai ta ajavahemikul 01.11.2016 kuni 31.12.2016 ettevõtlusest sissetulekuid kogusummas 32 349,35 eurot, ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2017 summas 58 198,73 eurot ning ajavahemikul 01.01.2018 kuni 25.06.2018 summas 14 982,98 eurot - kokku summas 105 531,06 eurot, kuid ei maksnud oma sissetulekutelt igakuist elatusraha. Lk 2 / 4

1-18-9428 Oma isiklike sissetulekute varjamiseks ja elatisraha maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil, kasutas G.M OÜ xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx ainuomanikuna ja juhatuse liikmena osaühingu arvel olevaid rahasummasid oma äranägemisel, isiklike vajaduste rahuldamiseks alljärgnevalt: 1) kandis XX tütre XXX arvele 1904 eurot ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2017 ja 1665 eurot ajavahemikul 01.01.2018 kuni 25.06.2018; 2) XX arvele kandis 2500 eurot ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2017; 3) 18.01.2017 võttis 3000 eurot pangaarvelt selgitusega „G.M kassasse“; 4) tasus teenindusasutustes pangakaardiga isiklike teenuste eest 1028,02 eurot ajavahemikul 01.11.2016 kuni 31.12.2016, 10 118 eurot ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2017, 6855,15 eurot ajavahemikul 01.01.2018 kuni 25.06.2018; 5) võttis pangaautomaadist sularahas välja 13 075 eurot ajavahemikul 01.11.2016 kuni 31.12.2016, 23 775 eurot ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2017, 1950 eurot ajavahemikul 01.01.2018 kuni 25.06.2018. Seega kasutas G.M ajavahemikul 01.11.2016 kuni 25.06.2018 OÜ xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx arvel olevaid rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks kokku summas 65 870,17 eurot. Vaatamata sellele, et G.M oli võimalik tasuda igakuist elatusraha kohtuotsuses ettenähtud ulatuses, tasus ta eelnimetatud ajavahemikul elatusraha ainult 1005 eurot, s.o oluliselt väiksemas summas kui ta oli kohustatud. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. G.M ei tasunud oma sissetulekutelt elatusraha, millega eiras vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, hoidudes vanemana teadvalt kõrvale kohtu poolt nooremale kui 18-aastasele lapsele väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani G.M toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise. Vastavalt G.M ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku G.M süüdi tunnistada ja karistada KarS § 169 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurenda mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 24.03.2017 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu võrra ning mõista G.M-ile liitkaristuseks vangistus 7 kuud. KarS § 69 alusel asendada vangistus 7 kuud üldkasuliku tööga 210 tundi, milline mille tegemise tähtajaks määrata 1 aastat. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on G.M kohustatud alluma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõuetele: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja eluvõi töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: 60 eurot / II kd. tl. 85/, 90 eurot / I kd. tl.123 ja kohtumenetluses (kaasa arvatud kokkuleppe sõlmimine) 120 eurot. Kannatanu sõidukulu 24 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot. Menetluskulud kokku 1150 eurot võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kannatanu esindaja andis kokkulepemenetluseks nõusoleku 5.02.2019 toimunud kohtuistungil.

Lk 3 / 4

1-18-9428

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud summas 1104 eurot. Tasu riigi õigusabi eest summas 270 eurot ja sundraha 810 eurot, moodustab 1080 eurot, mitte 1150 eurot nagu ekslikult kokkuleppes kirjas. Kuna kohus vähendab menetluskulusid süüdistatava kasuks võib kohus seda teha ilma kohtumenetluse poolte seisukohta ja nõusolekut küsimata. Kohtuistungil nõustus süüdistatav lisaks kokku lepitud menetluskuludele hüvitama ka kannatanu esindaja sõidukulud summas 24 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.