1-18-10145
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. veebruar 2019, Tallinn
Kriminaalasja number
1-18-10145 (18230200305)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör
Eda Loor I.X süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Katrin Tron
Süüdistatav
I.X Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, algharidus, töökoht x OÜ; elukoht: x Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 09.05.2018. a otsusega nr 1-183965 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi karistati vangistusega 3 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Ärakandmata karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseaeg kuni 08.05.2019. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.
Kohtueelsel menetlusel advokaat Kadi Sitska Kaitsja
ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.X temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab I.X täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, telefon: 6127758). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada I.X Kaske järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada I.X Kaske katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud ravimid). KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada I.X Kaske katseajal mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (välja arvatud lähisugulased). KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada I.X-ile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.02.2019. I.X-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3 ja 4; § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot; joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemise kulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „I.X , 1-18-10145, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.X poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Süüdistuse sisu I.X Kaske süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 04.04.2018 kella 20.24 ajal Tallinnas Kopli ja Vasara tn ristmikul mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (narkojoove - uriinist tuvastatud amfetamiin, alprasolaam, nordasepaam). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani I.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.12.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma, süüdistatav I.X ja tema kaitsja Kadi Sitska sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS §-s 424 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning sellest tulenevalt lugeda Harju Maakohtu 09.05.2018. a otsusega mõistetud karistus kaetuks. Liitkaristuseks mõista 6 /kuus/ kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui I.X ei pane 1 /ühe/ aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 alusel kohustada I.X käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid (v. a arsti poolt talle välja kirjutatud ravimid) ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v. a lähisugulased). Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu 90 eurot. Joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot. Sundraha välja ei mõisteta, sest liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel (hilisem liitkaristuse mõistmine) ning eelmise kohtuotsusega oli sundraha välja mõistetud.
KrMS § 175 lg 1 p 3, 4; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista I.X-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 273 eurot, mis tasuda võrdsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 22 eurot 75 senti kuus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.