Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 25.10.2018. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandra Mironova süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,5 järgi ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.01.2018. a ja lõpp on 01.10.2020. a. Aleksandra Mironova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vanglas viibib esimest korda. Kõik süüdimõistmised on kelmuste eest ning kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Kuriteod on toime pandud kavatsetult ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on määratud isikule üks distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav alustas 17.09.2018. a sotsiaalprogrammi „Võida“ läbimist ning 19.09.2018. a on isikuga läbi viidud vestlused tema elustiilist ning kuriteo ja tagajärgede seosest. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on kahetoalise väga heas korras oleva korteriga. Korteri kasutamiseks on sõlmitud tähtajatu üürileping ning korteri omanik on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile. Hetkel elavad nimetatud aadressil kinnipeetava vanemad koos kinnipeetava kolme lapsega. Peale vabanemist plaanib kinnipeetav jääda korterisse elama koos enda kolme lapsega. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isik ise leiab, et tööle saab alati, kuna on nii palju vabu ametikohti ja võimalusi. Kinnipeetava varasemad töökohad on olnud nii ametlikud kui mitteametlikud ning erineva kestvusega, kuid tal on mitmeid oskusi, mis võivad aidata kaasa töö leidmisele. Käesolevalt toetavad kinnipeetava lähedased teda materiaalselt ning teevad seda ka kinnipeetava vabanemisel. Aleksandra Mironova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Aleksandra Mironova vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isiku vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Isiku puhul on karistuse eesmärk saavutatud ja ta on teinud enda jaoks järeldusi. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, kõik nõuded on täidetud. Isik soovib asuda tööle. Kinnipeetaval on kolm last, kelle pärast ta muretseb. Kaitsja toetab vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Aleksandra Mironova võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik Aleksandra Mironova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Aleksandra Mironova tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandra Mironovale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kuigi kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, millele viitab ka tema poolt kohtuistungil avaldatu, et ta soovib elada edaspidi õiguskuulekalt. Iseloomustuses on märgitud, et isik tunnistab oma süüd ja näeb tehtud vigu ning on valmis oma senist mustrit muutma. Samuti on tal püstitatud pikemad eesmärgid vabanemiseks, milleks on soov minna tagasi laste juurde, asuda tööle, omandada kõrgharidus, tasuda võlgnevusi ja taastada normaalne ning seaduskuulekas elurütm. Nüüdseks on isik mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel. Pärast vabanemist on Aleksandra Mironoval olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aleksandra Mironova, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb Aleksandra Mironoval hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Kersti Põld esitas kohtule taotluse hüvitada talle 90 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks Aleksandra Mironovalt välja mõista 60 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 30 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 30 eurot, sest 21.01.2019. a toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi osapooltest mittetuleneval põhjusel. Seega arvestab kohus summast 90 eurot maha summa 30 eurot ning tasumisele kuulub 60 eurot. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.