Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 12.12.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 26.06.2018. a kohtuotsusega tunnistati U.Jsüüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.05.2018 . a ja lõpp on 16.07.2019. a. U.J -i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest näh tub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahekümne ühel korral ning vangistuses viibib ta üheteistkümnendat korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteod on eriliigilised. Kuritegude soodusteguriks on enamasti olnud alkoholi tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja impulsiivne käitumine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isiku käitumine on probleemideta ja alates 22.10.2018 osaleb ta Tallinna Vangla majandustöödel koristajana. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on eramuga, millest 2/3 kuulub kinnipeetava emale ja 1/3 kuulub kinnipeetava vennatütrele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Isikule on määratud seoses kroonilise haigusega töövõimetuspension. Tema tööstaaži on tugevalt mõjutanud alkoholiprobleem ning sagedased vanglakaristused. Isik ise leiab, et tal ei ole probleeme töökoha leidmisega. U.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kõik tingimused vabastamiseks on täidetud. Isik töötab vanglas ning on saanud aru enda vigadest. Tulenevalt süüdimõistetu tervisehädadest vajab ta ravi ning vabaduses on need võimalused olemas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et U .J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 9 kuud vangistust ning t ema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuis tungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi

tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on seadnud endale üldised eesmärgid, milleks on juhilubade tagasi saamine, loobumine alkoholist ja kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul aitavad nimetatud eesmärgid kaasa isiku edaspidisele seaduskuulekale käitumisele ning omades kindlat sihti enda tuleviku suhtes, aitab see vähendada ka riski uute süütegude toimepanemisel. Isik tunnistab erinevate probleemide olemasolu ja väidetavalt soovib neid ka lahendada. Tal on olemas tahe seaduskuulekaks eluks. Süüdimõistetu puhul on suureks probleemiks tema alkoholi tarvitamine, kuid iseloomustuse kohaselt tunnistab ta enda alkoholisõltuvust ning teeb selle kallal tööd, et vabaduses ilma alkoholita hakkama saada. Pärast vabanemist on U.J-il olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb U.J-il hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vand eadvokaat Eve Jundasesitas kohtule taotluse hüvitada talle 182,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks U.J-ilt välja mõista 114 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 68,16 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 30 eurot, sest 21.01.2019. a toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi osapooltest mittetuleneval põhjusel. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista välja 38,16 eurot, sest tegemist on kaitsja sõidukuludega. Seega arvestab kohus summast 182,16 eurot maha summad 30 eurot ja 38,16 eurot ning tasumisele kuulub 114 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.