Liiklussüüteod

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse S.B selles, et tema, olles 03.06.2018.a ja 28.06.2018.a juhtinud mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, süstemaatiliselt, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 10.01.2019.a kella 08.35 paiku xxx juures mootorsõidukit MAZDA MPV (reg.nr xxx). Antud teoga rikkus S.B liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani S.B toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S.B, tema kaitsja advokaat Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.B-le mõistetavaks karistuseks KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.B ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.B KarS § 4231 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot (kokku 870 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kogu menetluskuludest 50%, s.o 435 eurot riigi kanda. Ülejäänud summa, s.o 435 eurot (millest 405 eurot sundraha ja 30 eurot esindajatasu), mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.