Liiklussüüteod

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 28. jaanuarist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.U selles, et tema juhtis 6. augustil 2018 kella 22 paiku Võru maakonnas Võru Vallas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 248. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 milligrammi. Selle teoga rikkus D.U liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani D.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.U , tema kaitsja vandeadvokaadi Argo Küünemäe ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.–7. august 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõistetakse D.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.U ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena D.U-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepet toetas ka kaitsja. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.U KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida praegu on tehtud osaliselt. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale

makstud tasu kohtueelses menetluses 384,36 eurot (kokku 1134,36 eurot). Sellele summale aga lisandub 11. jaanuari 2019 kohtumäärusega menetluskulude hulka arvatud 139,20 eurone kaitsjatasu. Ka tuleb menetluskulude hulka arvata seoses kohtuistungiga 28. jaanuaril 2019 tekkinud kaitsjatasu. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe nö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. D.U majanduslik olukord on raske, sest tema sissetulek on 140 eurot kuus, ta ei saa liigesehaiguse tõttu tööl käia ning tal puuduvad säästud. Ka kokkuleppes on osa menetluskulusid jäetud riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 435 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud sõidukulud: 182,16+34,20+79,20+49,68. Süüdistatava kanda jääb sundraha 375 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud töötasu: 90+78+60+90, kokku 693 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.U tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.