Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-202
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Mariann Rei
Tõlk
Regina Laiapea
Kriminaalasi
U.R-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Jüri Vissak
Süüdistatav
U.R elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord Tartu Maakohtu 19.03.2015. a otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 1260 eurot, mis tuli tasuda KarS § 66 lg 1 alusel 10 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 22.09. – 23.09.2018
Kaitsja
-
(kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Anu Pärtel)
Tunnistada süüdi U.R KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et koheselt kuulub U.R-i poolt ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust, millest lugeda KarS § 68 lg 1 alusel kantuks kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 22.08. – 23.08.2018, s.o 2 (kaks) päeva. U.R-i poolt koheselt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) päeva vangistust, mille kandmise algusajaks lugeda tema vanglasse saabumise kuupäev. Ülejäänud 5 (viie) kuu 23 (kahekümne kolme) päeva pikkune vangistus jätta U.R-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab kontrollnõudeid ja määratud kohustusi. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saata kohtuotsuse jõustumisel U.R-ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab 5 päeva pikkuse karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lgle 3. Katseajal on U.R kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata U.R-ile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata U.R-ile kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbima hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 13.02.2019.
Liiklusseaduse § 127 alusel on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.R-ilt riigi tuludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja kaitsja tasu 60 (kuuskümmend) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul järgmiselt: U.R on kohustatud tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 72 (seitsekümmend kaks) eurot 50 senti. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99919700003577. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on menetluskulude tasumise lõpptähtaeg 29.02.2020. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning tasutava nõude liik. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu
U.R-i süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on 19.03.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-15-2219 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 22.09.2018 kella 07.32 paiku Tartus Sõpruse sillal mootorsõidukit Toyota Avensis reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus U.R kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab U.R ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka KarS § 68 alusel arvestatakse 2 päeva (22. - 23.september 2018), mille vältel U.R oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks veel 5 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.R ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et U.R on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et U.R on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel võtab U.R endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena U.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu – ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud menetluskulud – kokku 870 eurot – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades U.R-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72,50 eurot.
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.R on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada U.R süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 60 eurot (tl 27-28) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb U.R KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena hüvitada sundrahat ja õigusabikulud, s.o kokku 870 eurot, ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise osamaksena 72,50 eurot. Kohtumenetluses õigusabikulusid ei lisandunud.
Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.