Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-9651/4
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg: 24.01.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 996

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.jaanuaril 2019. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-18-9651

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär

Kelly Kasepuu

Kriminaalasi

Hendrik Redi süüdistatuna karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak

Süüdistatav

Hendrik Redi isikukood: 38806092739; elukoht: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistatud ei ole; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja (kohtueelses menetluses)

Vandeadvokaadi abi Aivar Kello riigi õigusabi korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Karistus Süüdi tunnistada Hendrik Redi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui Hendrik Redi ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, peab kinni KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetest ning täidab KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel määratud kohustusi. Katseajal on Hendrik Redi kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

1.elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX;

2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe sisu Hendrik Redit süüdistatakse selles, et tema 16.05.2018. a kella 10:00 paiku juhtis Tartumaal Elva vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 163. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra Caravan registreerimisnumbriga XXX, olles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC) tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eeltooduga rikkus Hendrik Redi liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, kusjuures korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Hendrik Redi toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et Hendrik Redile mõistetakse karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hendrik Redi ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelata Hendrik Redil käitumiskontrolli ajal omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Hendrik Redi osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Hendrik Redilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 958 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 88 eurot ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot. Sundraha vahe 60 € 2017 /2018 jätta riigi kanda. Kokkulepitu kohaselt tuleb menetluskulud hüvitada Hendrik Redil ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab