1-18-8166
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
1-18-8166
Kohtukoosseis
Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Urmas Reinola
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27. novembri 2018. a otsus Mihhail Karpovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Mihhail Karpov
Harju Maakohtu 27. novembri 2018. a otsus Mihhail Karpovilt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
pudeli viina, turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni. Seega jäi kuritegu katse staadiumi.
2(3)
Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks täiendavalt M. Karpovilt välja mõistetavate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ega ka kohtukolleegium ei tuvastanud. Süüdimõistetul on võimalik vangistuses samuti töötada ning teenitud rahast tasuda temalt välja mõistetud rahalised nõuded. Vastavalt VangS § 37 lõikele 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Erandid töökohustusest on sätestatud VangS § 37 lõikes 2 (pensioniealised, tervislikud põhjused, üldhariduskoolis õppimine jne). VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on kinnipeetav Eesti Vabariigis kohustatud töötama, kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda talle füüsiliste ja vaimsete võimete poolest sobivat tööd ja seadus ei sätesta konkreetse isiku osas erandit. Süüdimõistetu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta kuuluks VangS sätestatud erandite hulka ning seega puudub igasugune põhjendatud alus arvamuseks, et süüdimõistetu ei ole võimeline töötama ja menetluskulusid tasuma. Kuivõrd süüdimõistetul hetkel töökoht puudub, siis andiski kohus võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Seega on maakohus KrMS § 180 lg-st 3 tuleneva põhimõttega arvestanud. Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis käesoleva kaebuse arutamisel tingiks osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmise. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Süüdimõistetu ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdimõistetu ei oma käesoleval ajal sissetulekuid, ei tõenda veel tema maksejõuetest. Eeltoodut arvestades, leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Karpovi menetluskulud täielikult tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas. Kohtukolleegium osundab, et süüdimõistetul on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise pikendamist. Kohtukolleegium selgitab ka, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.