Mihhail Karpov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed
Süüdistatav
Mihhail Karpov (isikukood: 37208270308; elukoht: kodutu; viibib vahistatuna Jõhvi arestimajas; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; kehtivaid kriminaalkaristusi kolm, viimati karistatud Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 alusel vähendati kolmandiku võrra, s.o kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 kuud 16 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat (06.03.2018-05.03.2020)
Kaitsja
Vandeadvokaat Merike Allikmäe (määratud korras)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
Tunnistada Mihhail Karpov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
1-18-8166
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Mihhail Karpovile lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
3.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolm) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29-30. märts 2018, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmata karistus on 7 (seitse) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 28. septembrist 2018 ja lugeda liitkaristuse kandmise alguseks 28. september 2018.
6.Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem.
7.Asitõend – 1 CD plaat kaupluse turvakaamera videosalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
8.KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Mihhail Karpovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 390 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 1140 eurot. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700063194 ja selgitus „Mihhail Karpov, kriminaalasi 1-18-8166, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 27. detsembril 2018 kell 12.00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
1-18-8166 kriminaalkantseleis 27. detsembril 2018 kell 12.00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus Mihhail Karpovit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on Harju Maakohtu
6.märtsi 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11290 süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 29. märtsil 2018 kell 18.16, viibides xxx asuvas kaupluses B j T S , võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-ile kuuluva viinapudeli „Mernaya Tradicija“ maksumusega 17 eurot 59 senti, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Seega Mihhail Karpov pani oma tahtliku tegevusega toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu 15. novembri 2018. a määrusega anti Mihhail Karpov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses kohtu alla. 27. novembril 2018 toimunud korraldaval istungil taotlesid prokurör ja süüdistatav lühimenetluse kohaldamist, millega kohus ka nõustus, jätkates vahetult pärast korraldavat istungit kriminaalasja sisulist arutamist lühimenetluse korras. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles M. Karpovi süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud ja 16 päeva vangistust, ja lugeda lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse hulka arvestada M. Karpovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30. märts 2018 ja karistuse kandmise alguseks lugeda 28. september 2018.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2.M. Karpovile heidetakse ette süstemaatilise varguse toimepanemise katset KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 tähenduses. Maakohus leiab, et M. Karpovile etteheidetav tegu on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.
2.1.S AS-s 29. märtsil 2018 toime pandud tegu tõendavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. S AS avaldusest, millele on lisatud õigusvastase teo toimepanemise akt (kd I, tl 2-3), nähtub, et 29. märtsil 2018 kell 19.16 kaupluses B j T S avastati isikul S AS-le kuuluvat maksmata kaupa, s.o pudeli viina Mernaya Tradicija maksumusega 17,59 eurot. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja turvatöötaja G M ütluste kohaselt (kd I, lk 4-6) nägi ta kell 18.08 sinise-kollase jopega meesterahvast, kes võttis alkoholiosakonnast pudeli Mernaja Tradicija ja munade osakonnas pani pudeli kilekotti. Kell 18.16 möödus isik kassadest kauba eest maksmata, isik peeti kinni ja viidi turvaruumi.
1-18-8166 Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi – kaupluses teo toimepanemise ajal töötanud turvakaamera videosalvestise (CD-l) – vaatluse protokoll koos fototabeliga (kd I, tl 30-36), millest nähtub, et süüdistatav, viibides kaupluse B J T S, võttis alkoholi pudeli alkoholimüügi riiulilt ja möödus kassast kauba eest maksmata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (kd I, tl 11-15) on tõendatud, et teo toimepanemises kahtlustatavana peeti kinni 29. märtsil 2018 kell 19.18 M. Karpov. Ka kohtuistungil antud ütlustes tunnistas süüdistatav teo toimepanemist, selgitades, et soovis alkoholi tarbida. Seega vastab M. Karpovi tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva alkoholi) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni.
3.KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.
4.Karistusregistri teatisest (kd I, tl 19-20) ja Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsusest (kd I, tl 21) nähtub, et M. Karpov tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdi 18. juulil 2017 toime pandud süstemaatilise varguse eest ja karistati kuue kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt kolmandiku võrra. Isik vabastati karistuse kandmiselt täielikult KarS § 73 lg 1 alusel kaheaastase katseajaga, mille alguseks loeti 6. märts 2018. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav pani toime uue varguse katse 29. märtsil 2018, vähem kui aasta möödudes eelmisest teost ja kolme nädala möödudes viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest. Karistusregistri teatise kohaselt on isikut karistatud ka varavastaste väärtegude eest (väheväärtusliku asja varguse katse 8. veebruaril ja 18. aprillil 2017). Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud isiku jaoks elustiiliks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju (näiteks alkoholi) või kasutab varavastaseid süütegusid elatise teenimiseks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega, mis isikust sõltumata põhjustel jäi katse staadiumisse. Seega on tuvastamist leidnud, et Mihhail Karpov pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Karistus ja tõkend
1-18-8166
5.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas ei ole suur, sest tegu jäi katse staadiumisse, kuriteo objekt tagastati kauplusele ja selle väärtus oli väike. Kohtuistungil avaldas isik kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. Karpovile sanktsiooni alamäära lähedale jäävat karistust, s.o kuus kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb neli kuud vangistust.
6.Tegu on toime pandud 29. märtsil 2018, seega Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsusega määratud katseajal (katseaja kestus 6. märts 2018 – 5. märts 2020). KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu 14 päeva võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 29. kuni 30. märts 2018. Ärakandmata karistuseks jääb 7 kuud ja 14 päeva, mille kandmist tuleb lugeda alates M. Karpovi viimasest kinnipidamisest, s.o
29.septembrist 2018.
7.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine KarS § 74 alusel või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul (RK otsus nr 3-1-1-99-06, p 18). Eelkõige tuleb see kõne alla eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikute suhtes. Käesoleval juhul on süüdistataval aga kehtivad karistused samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning uus kuritegu pandi toime vaid 3 nädala möödudes pärast eelmise kohtuotsusega määratud katseaja algust, millega süüdistatav näitas välja eriti hoolimatut suhtumist talle mõistetud karistuse ja selle tähenduse suhtes. M. Karpovile on varasemas kriminaalasjas süüdimõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel, kuid karistus pöörati täitmisele (kd I, tl 19-22). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku allutamist käitumiskontrollile piisavaks tagatiseks uute rikkumiste ärahoidmiseks. Kohus leiab ühtlasi, et ka süüdistatava isikut iseloomustavad asjaolud (püsiva elu- ja töökoha puudumine; probleemid alkoholiga, millele viitab alkoholi varguse katse selle tarbimise eesmärgil ja mida tunnistas süüdistatav ka kohtuistungil antud ütlustes) tingivad koostoimes selle, et praegusel juhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega või karistuse asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud.
8.Isikule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või M. Karpovile mõistetud karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Asitõend
9.Asitõend – 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega (kd I, tl 29) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud
1-18-8166
10.KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 390 eurot, kokku 1140 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 95 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.