Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vangla

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 23.11.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margareth Saarti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Maakohtu 11.02.2015. a kohtuotsusega tunnistati Margareth Saart süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 183 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 alusel vabastati Margareth Saart mõistetud liitkaristusest tingimisi. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täimisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 alusel hakati katseaja algust arvestama kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 11.02.2015. Tartu Maakohtu 31.01.2017. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Margareth Saartile Tartu Maakohtu 11.02.2015. a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.03.2018. a ja lõpp on 20.03.2020. a. Margareth Saarti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Esimene karistatus oli varavastaste kuritegude eest ning käesolev süüdimõistmine on ühiskonnavastase kuriteo ja varguste eest. Kuriteod on etteplaneeritud ja osad neist on toime pandud grupis. Kuritegude ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja narkosõltuvuse rahuldamine. Kuritegude soodusteguriks on probleemide lahendamise oskuse puudulikkus ja narkootikumide tarvitamine. Vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav osalenud tööhõives, õpib xxx ning osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema, õde ja noorim laps. Korter on esimesel korrusel ja sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isikul on vähesed töökogemused. Vanglas olles on teda rahaliselt toetanud õde, kes on koos emaga valmis teda toetama ka vabaduses. Margareth Saart taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Margareth Saarti vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetavat saab vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu sooritas viimased kuriteod 2014. a ning karistust asus kandma eelmise aasta märtsis. Seega on jäänud sinna vahele pikk ajaperiood, mille jooksul isik uusi süütegusid sooritanud ei ole. Isiku probleemiks on olnud sõltuvus narkootikumidest, mistõttu kriminaalhooldus ei õnnestunud ning karistus pöörati täitmisele. Süüdimõistetu soovib minna ravile ja on selleks andnud ka oma nõusoleku. Kaitsja leiab, et isiku vabastamine on asjakohane.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Margareth Saarti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margareth Saarti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vanglakaristusega. Tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Margareth Saarti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Margareth Saartile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kuigi kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, siis käesoleval hetkel kannab ta enda esimest vanglakaristust. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused ning on nüüdseks mõistnud, mis on tema tegude tagajärjeks ning kohtu hinnangul aitab selline arusaam maandada riske isiku poolt uute süütegude toimepanemisel. Pärast vabanemist on Margareth Saartil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Margareth Saart, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.