Liiklussüüteod

ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 ja p 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 6 637 076).

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

alkoholijoove ning tal tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,99 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g). Tunnistaja M F ütluste (tl 3-4) kohaselt oli ta 23.07.2018 autopatrullis kutsungiga xxx. Kella 20:43 ajal sai ta koos M. J teate, et mööda xxx pst-d liigub joobe kahtlusega sõidukijuht sõidukiga xxx xxx. Nad märkasid sõidukit ja pidasid selle kinni kell 20:50, xxx. Sõiduk liikus xxx poolt xxx tänava suunas. Juhi kontrollimisel ilmnesid juhil välised joobe tunnused (alkoholi lõhn, kõne häired, aja- ja ruumitaju puudumine). M. J kontrollis juhti indikaatorvahendiga, mille näit oli 1,49 mg/l. Sõikukijuhiks osutus Artjom Timošin, kes ei olnud võimeline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mille järel isik toimetati Wismari haiglasse vereproovi andmiseks. Kahtlustatava Artjom Timošini ütluste (tl 12-14) kohaselt juhtis ta 23.07.2018 kella 20:50 ajal Harjumaal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Selgitas, et alustas alkoholi joomist samal päeval, olles Stroomi rannas, kuhu ta sõitis kella 12:00 paiku mootorsõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx, olles kaine. Sõiduauto parkis parkimiskohale ja läks randa. Sai seal kella 18:00 paiku juhuslikult kokku tuttavaga, kellel oli sünnipäev. Koos tuttavaga hakkas alkoholi tarvitama. Ta ei oska öelda palju ta alkoholi ära jõi. Kella 20:20 paiku istus mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx rooli, et sõita koju xxx. Koos temaga viibis autos tuttav G, kellega koos alkoholi tarvitas. Enne rooli istumist teadis, et oli purjus. Autorooli istus, sest pidi sõiduauto isale üle andma. Kui ta sõitis Tallinnas xxx juures, peatas teda politsei. Talle anti peatumismärguanne vilkuritega, millele ta koheselt reageeris ja seisma jäi. Peale peatumist kontrolliti dokumente, tuvastati tema isik, kutsuti politsesõidukisse ja viidi Wismari haiglasse ekspertiisi. Mootorisõiduki xxx registreerimismärgiga xxx omanik on tema isa S T. Isa ei olnud teadlik, et ta võiks rooli istuda olles joobes. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Artjom Timošin istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Artjom Timošin mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Wismari haiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 7-8) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 2,99 mg/g laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g) lõpliku tulemusega 2,92 mg/g. Artjom Timošin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,92 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Artjom Timošin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Artjom Timošini mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Artjom Timošin oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Harju Maakohtu 06.08.2014 otsusega nr 1-14-6551 (tl 1-2) on süüdistatavat karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud 27 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga (kuni 05.02.2016) ning juhtimisõigus võeti ära 6 kuuks. KarSRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral

määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarSRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt. Artjom Timošini KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Artjom Timošin oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 12-14). Samuti kahetseb Artjom Timošin alkoholi tarbimist. Sellest järeldab kohus, et Artjom Timošini käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Artjom Timošin pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 19), mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 toimepandud kuriteo eest ja 1 kehtiv väärteokaristus liiklusalase süüteo toimepanemise eest (LS § 223 lg 1, § 236 lg 1). Seejuures on süüdistataval LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasutud. Samas näeb KarS § 424 lg 2 karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist saab süüdistatavale mõista vangistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud vangistusega, millest ta on KarS § 74 alusel täielikult tingimisi käitumiskontrolliga vabastatud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Katseaja vältel süüdistatav uut kuritegu ega väärtegu toime ei pannud. Arvestades asjaolu, et süüdistatav ei ole varem reaalselt vanglakaristust kandnud, siis mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine ei oleks antud juhul põhjendatud. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et samalaadse kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat karistatud neli ja pool aastat tagasi ning karistus on kehtiv vaid karistuse kustumise kolmeaastase tähtaja kulgemise tõttu. Seejuures kustuks karistus kolme nädala pärast. Seetõttu, arvestades eelmisest samalaadse kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, leiab kohus, et uuesti, kasvõi osaliselt karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine ei oleks otstarbekas, kuivõrd süüdistatava suhtes on juba KarS § 74 sätteid kohaldatud, kuid kohus peab võimalikuks jätta ka seekord mõistetava vangistuse täitmisele pööramata, kuid asendab mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga. Seejuures lähtub kohus eelkõige eelmise samalaadse kuriteo toimepanemisest möödunud suhteliselt pikast ajavahemikust. Kriminaalhooldusametnik on kohtueelses ettekandes (tl 29-31) asunud seisukohale, et kuna Artjom Timošini eelmine karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest on kehtiv ja kaks käitumiskontrollil viibimist ei ole teda motiveerinud seadusekuulekale liikluskäitumisele, siis peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kohaldada Artjom Timošini suhtes vangistust, mis asendatatakse üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemine sisustaks vaba aja positiivse tegevusega ja see toetaks alkohol tarvitamise vähendamist. Artjom Timošin on ka ise tunnistanud, et lähedased tunnevad muret tema alkoholi tarvitamist pärast ja tema poolt toime pandud õigusrikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega. Kohtueelsest ettekandest nähtub, et Artjom Timošin on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Süüdistatav avaldas ka kohtuistungil nõusolekut teha vangistuse asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Arvestades kriminaalhooldusamentiku kohtueelset ettekannet ning asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud korduvalt, siis leiab kohus, et süüdistatavat iseloomustab alkoholilembus ja ta tuleb allutada käitumiskontrollile ja süüdistatavale tuleb katseajaks panna ka kohustus mitte tarvitada alkoholi ja lisaks osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Kaitsja põhjendas kohtuistungil karistuse asendamist sellega, et süüdistataval on hooldamisel vähihaige isa, kelle eest peab igapäevaselt hoolitsema, kuid kohus ei saa seda väidet kinnitavaid dokumente lühimenetluses kriminaalasja juurde võtta ja peab lähtuma kriminaaltoimiku materjalides leiduvatest tõenditest. Seetõttu peab kohus kaitsja väited isa eest hoolitsemise kohustuse kohta jätma tähelepanuta.

KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Seejuures sätestab KarS § 424 lg 3 ka lisakaristuse alammäära, milleks on kolm kuud. Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et ka lisakaristuse võib mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas, arvestades süüteo toimepanemist korduvalt, süüdistataval tuvastatud joobeastet, mis ületas joobe alampiiri kahekordselt ning liiklusalase väärteo eest määratud karistuse kehtivust, leiab kohus, et lisakaristust ei saa juba eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd juhtimisõigust piirav lisakaristus ei saa olla tähtajaliselt suurem kui mõistetav põhikaristus, siis tuleb ka lisakaristust kohaldada alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samuti leiab kohus, et arvestades süüdistatava igakuise sissetuleku ja väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.