Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord

1-19-152 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. P.Z, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, juhtis 15.08.2018 kella 12:32 ajal Lääne maakonnas Vormsi vallas Sviby külas Vormsi ringtee teisel kilomeetril T Õ’le kuuluvat ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit Opel Astra riikliku registreerimismärgiga * * isikuna, kelle veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 1154T nähtuvalt etanooli 1,61+/- 0,06 mg/g, seega kellel oli veres etanooli mitte vähem kui 1,55 mg/g, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis P.Z mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. P.Z süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Kohtus nõudis prokurör süüdistatava P.Z-i süüdi tunnistamist KarS 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada P.Z mõistetud vangistusest tingimisi 12-kuulise katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab P.Z süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb P.Z-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5 * 540). Joobe tuvastamisega seotud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi menetluskulud ja selles kriminaalasjas on joobe tuvastamise kulu 14 eurot /tl 17/. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale vandeadvokaat P.Rajaverele P.Z kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot /tl 32-33/.

1-19-152 Kokku menetluskulud 884 eurot. P.Z on taotlenud kokkuleppes ja kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.