1-19-127
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. jaanuar 2018.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-127 (19270000004)
Kohtu koosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kriminaalasi
F.F süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses (kiirmenetlus)
Süüdistatav
F.F, isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxx alevik xxxxxxxx xxxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: xxxxxx xxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei kohaldatud.
Prokurör
Milvi Pruus
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Suvorova
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253, § 254, § 2565, kohus otsustas:
1-19-127 Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber 99919400000100. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
F.F-i süüdistatakse selles, et tema 08.12.2018.a kella 02:15 paiku, olles alkoholijoobes (etanooli sisaldus veres 1,92+/-0,06 mg/g, k=2), juhtis Rapla maakonnas Rapla linnas Kooli tänavalt alates mööda Tallinna mnt-d kuni Tallinna mnt. 2 asuva Hepa tankla parklani mootorsõidukit BMW 320D reg numbriga xxxxxx. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani F.F toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Arvestades asjaolu, et F.F on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada F.F süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära (ühe päevamäära suuruseks arvestatud 11.9 eurot), s.o. 1190 eurot. KarS § 73 lg 2 kohaselt jätta mõistetud rahaline karistus osaliselt, s.o. 40 päevamäära (476 eurot) ulatuses tingimisi kohaldamata, kui F.F üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Reaalselt kuulub tasumisele rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. 714 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus, 714 eurot, osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 59.5 eurot. Lisakaristusena KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3
1-19-127 kuuks. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 492 euro - tasumist ositi 12 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 41 eurot.
Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning F.F on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud. F.F-i käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Hinnates F.F-i teosüüd temale etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. F.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. F.F on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut. Kohus leiab, et F.F-i poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.