Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-124 (18259000646)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Elle Karm
Kriminaalasi
Z.H süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Z.H , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht Xxxx OÜ xxxx, kriminaalkorras 2 korral karistatud, viimati 14.09.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 11 k vangistusega, mis KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati 330 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 6 k ning millist tähtaega 11.01.2017 Viru Maakohtu määrusega pikendati 2 k võrra, s.o kuni 29.05.2017, karistus täidetud 29.03.2017; väärteokorras 1 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
v.-adv. Arri Tooming määratud korras
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.H 2 (kaks) aastat vangistust.
KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõista
KarS § 74 lg 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud karistust 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust ei pöörata tingimisi
täitmisele, kui Z.H ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata Z.H katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Z.H-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.01.2019. KarS § 75 lg 5 kohaselt KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Z.H-le mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Z.H-lt menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Z.H-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700001029 ning selgitus: „Z.H , 1-19-124, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Z.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kellel on kehtiv karistus KarS § 424 järgi, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, juhtis 23.09.2018 kella 04.05 paiku Rakvere linnas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, liikudes Kreutzwaldi tänaval suunaga viaduktile, kus ta juhtimiselt kõrvaldati. Z.H joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST sn ARDM-0072, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,95 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on ühe liitri kohta alkoholi 0,75 mg või rohkem. Seega Z.H , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Z.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel pöörata koheselt (kohtuotsuse jõustumisest) täitmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse 1 aasta 9 kuud vangistust osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile KarS § 75 lg-s 1 sätestatud korras. Katseajaks määrata 3 aastat. Katseajal on Z.H kohustatud KarS § 75 lg-st 1 tulenevalt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav Z.H on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Z.H on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Z.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas
90 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Z.H-l tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 900 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.