Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2019.a Tallinna kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-9698 (kohtueelses menetluses 18230200679)
Kohtunik
Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Tõlk
Anneli Helmann
Abiprokurör
Katrin Tron
Kriminaalasi
K.O süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja
§
järgi
K.O isikukood XXX; elukoht: x; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; töökoht: x OÜ. Ei ole kohaldatud Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Madis Mahlapuu (kohtuistungil loobus kaitsjast)
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas
järgi kvalifitseeritud kuriteo
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
K.O , olles karistatud 31.05.2018 PPA Põhja Prefektuuri poolt LS§ 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, juhtis tahtlikult uuesti, süstemaatiliselt 16.07.2018 kella 10.17 ajal Tallinnas, Tondiraba tn1 juures mootorsõidukit MERCEDES-BENZ C 200 CDI registreerimismärgiga x, 01.09.2018 kella 12.37 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures mootorsõidukit Chevrolet Laceti registreerimismärgiga x ning 17.09.2018 kella 00.45 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 113 juures mootorsõidukit Renault Espace registreerimismärgiga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1. LS § 94 lg 1 - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega K.O pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.11.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav K.O ja tema kaitsja Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale K.O’ile KarS § 423 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 73 alusel ei pöörata täitmisele, kui K.O 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (750 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 09.01.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses K.O kuulub KarS § 423 süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Kohus selgitab, et kuivõrd süüdistav sõlmis kokkuleppe 2018.a novembris, mõistetakse sundraha kahtlustatavalt välja 2018 aastal kehtinud kuupalga alammäära järgi, so 750 euro ulatuses. Arvestades, et 2019.a on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundrahaks 810 eurot, jätab kohus sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.