Kriminaalhooldaja taotlus pöörata karistus täitmisele jätta rahuldamata.
3.Määrus anda Z.E-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
1.Tartu Maakohtu 3. juuli 2018 otsusega tunnistati Z.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kuus kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10. –11. mai 2018, s.o kaks päeva karistusaja
hulka ja mõisteti Z.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Z.E ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 3. juulil 2018 ja käitumiskontrolli nõudeid hakati kohaldama kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Z.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks. Erakorraline ettekanne
2.11. detsembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule Z.E kohta erakorralise ettekande. Sellest ilmneb järgnev info.
3.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Z.E tarvitas 27. novembril 2018 alkoholi.
4.Z.E suhtes algas kriminaalhooldus 19. juulil 2018. Ajavahemikul 9. august 2018 kuni 5. september 2018 kandis ta šokivangistust. Ta on täitnud registreerimiskohustust kaheksal korral. 2. augustil 2018 helistas Z.E kriminaalhooldusametnikule ja palus kohtumise edasi lükata, kuna ta läheb Töötukassa Antsla esindusse end arvele võtma. Uus kohtumine lepiti kokku 3. augustil 2018. Z.E andis 3. augustil 2018 seletuse, milles tunnistas, et ta käis
2.augustil 2018 põrandat valamas. Kriminaalhooldusametnik ei lugenud registreerimisele ilmumata jätmist 2. augustil 2018 põhjendatuks ja tegi selle eest Z.E-le esimese kirjaliku hoiatuse. 7. augustil 2018 saatis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule teate, millest nähtub, et Z.E tarvitas 3. augustil 2018 alkoholi. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik talle teise kirjaliku hoiatuse. Z.E on võtnud end töötuna arvele ja tegeleb töö otsimisega. Ta pöördub uuesti Töötukassasse 3. jaanuaril 2019. Teda motiveeriti katseajal korduvalt tegelema alkoholi kuritarvitamise probleemiga. Pärast seda, kui ametnik oli teinud Z.E-le hoiatusi, avaldas viimane soovi osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Talle anti kaasa Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonna kontaktid, et ta saaks ravile pöörduda. Ta käis 18. oktoobril 2018 vaimse tervise õe vastuvõtul, kuid leidis pärast esimest kohtumist, et ta saab oma alkoholiprobleemiga ise hakkama ega vaja meditsiinilist sekkumist.
5.Tartu esinduse ametnikud soovisid 22. novembril 2018 reidi käigus Z.E elukohas kontrollida, kas Z.E täidab kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kontrolli ei õnnestunud teostada, kuna Z.E ei viibinud kodus ja tema telefon oli välja lülitatud. Kuna Z.E polnud ametnikele kättesaadav ning oli alust arvata, et ta on hakanud tarvitama alkoholi, tegi kriminaalhooldusametnik 26. novembril 2018 erakorralise kodukülastuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ka sellel korral ei õnnestunud Z.E tabada. Ametnik märkas maja hoovis sõiduautot ja maja uks oli lukustamata. Kuna kriminaalhooldusametnik teadis, et Z.E on juhtimisõigus peatatud, informeeris ta kohalikku piirkonnapolitseinikku hoovil olnud autost. 27. novembril 2018 laekus kriminaalhooldusametnikule vihje, et Uue-Antsla külas tarvitavad kriminaalhooldusel olevad isikud alkoholi. Ametnik otsustas informatsiooni kontrollida ja kodukülastuse käigus tuvastati joove kahel kriminaalhooldusel oleval inimesel, kaasa arvatud Z.E . 11. detsembril 2018 antud seletuses tunnistab Z.E , et ta osaleb programmis „ Kainem ja tervem Eesti“. Z.E sõnul ta läheb ta 10. jaanuaril 2019
psühhiaatriaosakonna üldarsti Ilona Jägeri vastuvõtule ja 24. jaanuaril 2019 pöördub ta vaimse tervise õe vastuvõtule. 11. detsembril 2018 esitas Z.E ametnikule dokumendi, millest nähtub, et ta on käinud 11. detsembril 2018 vaimse tervise õe vastuvõtul ja talle on tutvustatud planeeritud ravi olemust, toimet ja sellega kaasnevaid riskitegureid.
6.Kriminaalhooldusametnik taotleb Z.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest Z.E on korduvalt rikkunud kohtu määratud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ning ta pole võimeline loobuma alkoholi tarvitamisest ja muutma oma elustiili ja harjumusi. Poolte seisukohad kohtuistungil
7.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata Z.E-le Tartu Maakohtu 3. juuli 2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele.
8.Z.E palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ta märkis, et ta töötab alates 17. detsembrist 2018 S. G. O. -s abitöölisena. Ta on pöördunud ravile ja hakanud osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Ta lubas, et hoidub edaspidi alkoholi tarvitamisest. Kohtu seisukoht
9.Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli alusel , et Z.E tarvitas 27. novembril 2018 alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kinnitab, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 27. novembril 2018 kell 17.55 xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x Z.E indikaatorvahendiga alkoholijoobe 0,753 mg/l. Ka Z.E ise tunnistab, et ta tarvitas 27. novembril 2018 alkoholi. Ta pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust alkoholi tarvitamiseks. Seega rikkus Z.E talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu.
10.KarS § 74 lg 4 alusel võib kohus katseajaks pandud kohustuse rikkumise korral määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohase järelmi valikul tuleb kohtul hinnata rikkumiste intensiivsust ja tulevaste rikkumiste tõenäosust. Karistuse täitmisele pööramist kui süüdimõistetu õigusi kõige rohkem piiravat abinõud saab kohus kohalda eeskätt vaid juhul, kui teised süüdimõistetu õigusi vähem piiravad abinõud ei aita ära hoida uusi rikkumisi.
11.Z.E rikkus 27. novembril 2018 alkoholi tarvitamise keeldu. Ta on seda keeldu varemgi rikkunud. Alkoholi tarvitamise keelu eiramine on tõsist laadi rikkumine, sest alkoholijoobes suureneb Z.E tausta silmas pidades oluliselt Z.E uute kuritegude oht. Seega tuleb Z.E vanglasse saatmine kahtlemata kõne alla. Siiski tuleb silmas pidada seda, et pärast viimast rikkumist on Z.E elus toimunud mitmed muutused. Esiteks on süüdimõistetu hakanud osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Teiseks on ta pöördunud haiglasse alkoholismi vastase ravi saamiseks. Need mõlemad meetmed vähendavad tõenäosust, et Z.E jätkab tulevikus alkoholi tarvitamist. Tõsi, mõeldav on ka vastupidine stsenaarium, eriti arvestades seda, et Z.E jättis 2018. a oktoobris alkoholi tarvitamise vastase ravi pooleli. Lisaks on oluline see, et Z.E käib alates 2018. aasta detsembri keskpaigast tööl. Ka töö tegemine vähendab alkoholi tarvitamise tõenäosust, sest esiteks väheneb Z.E jõudeaeg, teiseks annab töö süüdimõistetu elule
struktuuri ja alkoholi tarbimisest erineva mõtte ning kolmandaks võib Z.E jääda kaineks sooviga säilitada oma töökoht ja sissetulek. Tõsi, töögi pole mingi n-ö võluvits: tööst hoolimata võib Z.E alkoholi tarvitamist jätkata. Vimaks tuleb võtta arvesse ka Z.E suhtumist rikkumistesse: erinevalt mõnest süüdimõistetust ei õigusta Z.E oma rikkumisi, vaid kahetseb neid. Seega võib loota, et Z.E end edaspidi muudab (koostoimes muude abinõudega). Hoolimata nimetatud positiivsete tegurite võrdlemisi suurest ebakindlusest alkoholi tarbimise lõppemise osas, leiab kohus siiski, et Z.E-le tuleb anda veel üks viimane võimalus katseaja läbimiseks. Seepärast jääb vangla taotlus rahuldamata. Toetuvalt KarS § 74 lg-le tuleb teha ravi ja sotsiaalprogrammi läbimine Z.E-le KarS § 75 lg 2 p-de 5 ja 8 alusel kohustuslikuks. Lisaks tuleb Z.E KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata suhtelmine inimestega, kes võivad teda ajendada alkoholi tarvitama. Need on näiteks A. V. ja J. R. , aga mitte ainult. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.