Liiklussüüteod

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu D.N ́i süüdistatakse selles, et tema, olles 08.04.2015 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, uuesti so korduvalt juhtis tahtlikult 30 .07.2018 kella 21.55 ajal Harjumaal, Harku vallas Tutermaa külas Sepa teel mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärg iga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove - alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,70 laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g) , millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

Seega pani D .N toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 19.12.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron , süüdistatav D .N ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi mille tegemise tähtajaks anda 24 (kakskümmend neli) kuud. Üdlkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 alusel lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 järgi mõistetud järgnevaid kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

KarS § 83 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahed mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX. Kriminaalmenetluse kulud: a) Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot; b) Kaitsja tasu summas 120 eurot; c) Ekspertiisikulud 44 eurot d) Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses 794 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 120 eurot jätta riigi kanda. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida D.N nõusolekul temale kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga XXX, Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p -st 5; § -st 249; §-st 311; § -st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuu lub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd kokkulepe sisaldab endas menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana summat 750 eurot, mis kehtis 2018. aastal kui sõlmiti kokkulepe ja kohtuotsus koostati süüdistatavast sõltumata põhjustel 2019. aastal, mil sundraha suuruseks on 810 eurot, tuleb sundraha vahe 60 euro ulatuses jätta süüdistatavalt välja mõistmata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.