Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.12.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-6628
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.I , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.06.2017 ja lõpp 29.02.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
16.11.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 134,64 (ükssada kolmkümmend neli eurot 64 senti) eurot adv. Marina Kelpmani poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99917700048123. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 134,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Kelpmani poolt süüdimõistetu D.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, D.I-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.07.2017 otsusega tunnistati D.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 422 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmiseks alguseks loeti 21.06.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, D.I ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et teda pandi vangi avarii pärast, sõitis autoga 42 km/h, oli kõva lumesadu ja põrkas kokku vastutuleva autoga. Sellest õnnetusest on juba 2 aastat möödas, kuid siiani mõtleb, kuidas see juhtus. Midagi enam muuta ei saa, kuid leiab, et võib-olla ei oleks üldse pidanud sõitma. Kui alustasid sõitu, siis kaassõitjad panid turvavööd kinni, kuid sõidu ajal oli tema tähelepanu suunatud teele ja ta ei pannud tähele, et nad turvavööd avasid. Ta ise sai ka avariis viga, oli koomas ja teda turgutati elule. Ta läheb pärast vabanemist keskusesse ravile, kuna tal on diagnoositud narkosõltuvus ja ta tahab sellest lahti saada, ravi kestab 9 kuud. Lisaks hakkab keskuses tööle. Ta on ka invaliidsuspensionär ja rahast puudust ei tunne. Kõige tähtsam on läbida ravikuur, mis on määratud psühhiaatri poolt. Teda aidatakse seal keskuses. Kaitsja palub arvestada sellega, et kinnipeetav soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse 9 kuuks, millest 3 kuud on väga range kontroll. Ta saab ravida oma narkosõltuvust, millest ta sai teada vanglas olles. Selles rehabilitatsioonikeskuses oleks talle ka tööd pakkuda, lisaks on tal pension. Ta on motiveeritud elama seadusekuulekat elu. Eeltoodust tulenevalt toetab kaitsja D.I vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat karistust ning vangistuses on ta varem korduvalt viibinud. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava toimepandud kuriteod on varieeruvad, kuid korduvad. Käesolev kuritegu on vargus ja liiklusnõuete rikkumine, millega põhjustati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus ja surm, varem on kinnipeetav toime pannud samuti vargusi ning kehalisi väärkohtlemisi. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osaleb vangla tööhõives, varem töötas koristajana, toidujagajana ja EVT-s pesumaja operaatorina ning alates 07.10.2018 töötab toidujagajana avavanglas. Samuti on kinnipeetav vestelnud psühholoogiga ja läbinud sotisaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning omandas riigikeele A1 taseme ja osales riigikeele A2 taseme õppes. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda xxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus läbib 9-kuulise narkosõltuvuse ravi. Kinnipeetav on iseloomustusest nähtuvalt registreeritud järjekorda. Garanteeritud töökoht tal vabanemisel puuduks, kuid tal on võimalik keskuses töötada. Varasemalt on tema majanduslikku toimetulekut mõjutanud võlad ja narkootikumide tarvitamine ning kindla igakuise sissetuleku puudumine. Tasumata on 3400 euro ulatuses rahalisi nõudeid, mille tasumine kinnipeetava poolt ei ole kindel. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, kuid varem ta ravil olnud ei ole. Käesoleval ajal soovib minna narkosõltuvuse ravile, mis viitab motivatsiooni olemasolule sõltuvuskäitumise muutmiseks, kuid kuivõrd isik on olnud pikaajaline tarvitaja, enda sõnul 21-eluaastast alates ja süstimise teel ning ta ei ole varem sõltuvusest vabanemisega tegelenud, puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav on ka ravi läbimise järgselt võimeline tarvitamisest täielikult hoiduma. Kohus peab narkootiliste ainete tarvitama asumist üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuivõrd kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, puudub kohtul käesoleval ajal kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ning vabanemisjärgsed elutingimused kindla viibimiskoha näol on head, kuid karistuse eesmärkide täidetust nende pinnalt järeldada veel ei saa. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.