Liiklussüüteod

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700067624 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-9589“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Aimar Aprit süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas ja valdas, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tuvastamata isikult ja kohas, kuid enne 05.05.2018.a kella 22.33 suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) sisaldavat vedelikku mitte vähem kui 79,81 grammi, kus puhast GHB-d mitte vähem kui 29,7 grammi. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainest gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) sisaldavast vedelikust hoidis Aimar Apri ebaseaduslikult enda valduses kuni 05.05.2018.a kella 22.33-ni, kui aadressil xxx politseiametniku poolt teostatud kontrolli käigus võeti tema käest ära plastikpudel kirjega Hustler, milles värvusetu vedelik massiga 79,81 grammi, milles puhast GHB-d 29,7 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T

vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul keskmiselt 16 grammist. Sellise käitumisega pani Aimar Apri toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Aprit selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.10.2015.a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7716 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 17.02.2018.a kella 16.02 paiku Tallinnas, Merivälja tee 26a juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 228T kohasel esines Aimar April narkojoove ning tema uriinist leiti gammahüdroksüvõihapet GHB-d). Sellise käitumisega rikkus Aimar Apri liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellise käitumisega pani Aimar Apri toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. 23.11.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Aimar Apri ja tema kaitsja Tõnu Meidra käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale Aimar Aprile KarS 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Samuti Aimar Apri süüditunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista Aimar Aprile liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat, see on 720 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel on Aimar Apri kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:      

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt määrata, et Aimar Apri on kohustatud alluma kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ravile, mis on seotud sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsiooniga. KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 alusel kohustada Aimar Aprit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (va lähisugulased ning raviprogrammis osalevad isikud). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Aimar Aprilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aimar Apri kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (1250 eurot), narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulu ning joobe tuvastamise kulu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled 18.12.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Aimar Apri kuulub KarS § 184 lg 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.