Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (4)

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Artem Sumenkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5142 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.02.2016 karistusaja hulka. Vangistuse, 3 aastat 11 kuud 28 päeva, alguseks loeti 23.03.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.03.2020. Tartu Vangla edastas 15.11.2018. a kohtule materjalid Artem Sumenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas seisukoha Artem Sumenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör märkis arvamuses süüdimõistetut positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ning leidis, et antud juhul ei kaalu positiivsed asjaolud üle retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. Prokuröri arvates ei saa loota, et praeguseks ärakantud vangistus suudab varem korduvalt vangistuses viibinud isikut edaspidi seadusekuulekal teel hoida. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates asus prokurör seisukohale, et Artem Sumenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Artem Sumenkov avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on ta oma väärtused ümber hinnanud ja otsustanud, et kõik läheb sel korral teisiti. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Lähedastest toetavad teda ema, kasuisa, kaks venda ja kaks tütart (4 ja 9-aastane). Tööd loodab kinnipeetav saada Tallinnas. Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks on Artem Sumenkov vaidlustanud. Kinnipeetav teab, et keskuses, kuhu ta pärast vabanemist soovib minna on elav järjekord. Kaitsja leidis, et Artem Sumenkovi vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu on osalenud vangla tööhõives, läbinud programme. Kaitsja usub, et talle tagatakse koht Sillamäe keskuses, kui on teada vabanemise kuupäev. Katseajaks tuleks süüdimõistetule määrata kohustus otsida endale töökoht, samuti kohustus mitte tarvitada narkootikume.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Artem Sumenkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artem Sumenkovi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Süüdimõistetu on pannud toime eriliigilisi kuritegusid. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav rahvatervisevastase kuriteonarkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadseid kuritegusid on

2 (4)

ta pannud toime ka varem (Harju Maakohtu 30.04.2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-3681). Õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest, suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega ning kesised probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on Artem Sumenkovi käitumine olnud hea. Vangla iseloomustuse kohaselt on ta osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning töötanud vangla majandusabitöödel. Programmide läbiviijate hinnangul on kinnipeetav motiveeritud sõltuvusainete vabalt elama. Samas nähtub Artem Sumenkovi varasemast elukäigust, et ta on vaid väga lühikest aega suutnud vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda, mistõttu on oht tagasilanguseks suur ka sel korral. Vabanemise korral sooviks süüdimõistetu minna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Keskus on valmis teda vastu võtma vabade kohtade olemasolul. Juhul kui kinnipeetava vabanemise ajal keskuses vaba kohta ei ole, puudub tal alaline elukoht. Kriminaalhooldusametnik on Artem Sumenkovile vabanemisjärgse elukoha leidmiseks võtnud ühendust ka viimase vennaga, kes on lubanud kinnipeetavale elukoha otsida juhul kui kinnipeetaval ei ole kuskile elama minna. Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2018 otsusega nr 15.7-16/151-2 on Artem Sumenkovile tehtud lahkumisettekirjutus, mille süüdimõistetu on vaidlustanud. Süüdimõistetul puudub vabanemise korral ka töökoht. Majanduslikku toimetulekut hakkab kindlasti mõjutama suur tasumata rahaliste kohustuste hulk. Vend lubas süüdimõistetut majanduslikult toetada. Lisaks vennale on kinnipeetaval suhted säilinud ka teiste pereliikmetega. Hinnates kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et Artem Sumenkovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel on oluline kaal isiku varasemal elukäigul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel. Korduv karistatus ning pikaaegsed sõltuvusprobleemid annavad kohtu arvates piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad vabadusekaotuslikud karistused (ja läbitud rehabilitatsioonid) ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud, mistõttu ei ole kohus veendunud, et seda oleks teinud ka käesolevaks ajaks ärakantud vangistust. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks suurendavad ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused, mis ei erine oluliselt varasematest. Kohus peab küll positiivseks kinnipeetava soovi pöörduda ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohta keskuses talle garanteeritud ei ole. Keskuse vastusest nähtub, et soovijaid võetakse vastu elavas järjekorras. Kohus peab vabastamise korral märkima süüdimõistetu alalise elukoha ja kohustama teda seal elama. Käesoleval ajal aga selline elukoht puudub, kuna ei ole teada kas ja millal tegelikult tekiks võimalus rehabilitasioonikeskusesse elama asuda. Alalise elukoha olemasolu on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet, mistõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Artem Sumenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Artem Sumenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.12.2018. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 06.12.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 128,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja

3 (4)

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 128,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Artem Sumenkovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.