Liiklussüüteod

Kriminaalasi nr 1-18-10066 osas 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud tingimuslikult kohaldamata ja vangistust ei pöörata täitmisele kui Märt Tikan 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaalasi nr 1-18-10066 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus MÄRT TIKAN ́it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas 25.11.2016 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta, kusjuures katseaeg lõppes 24.11.2017, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna ning vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis 15.10.2018 kella 08.40 ajal *** Kuivastu maantee ristmikul registri andmetel X.Y`le kuuluvat, kuid faktiliselt enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Peugeot 607 registreerimismärgiga ***- isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST Typ MKIII EST seerianumbriga ARDF-0055 (taatlustunnistuse nr TTRC-18/00068) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,96 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,87 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Märt Tikan mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Märt Tikan, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppes prokuröri poolt kohtus Märt Tikan’ile nõutud karistus: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates Märt Tikani poolt karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt KarS § 74 lõigetele 1 ja 3 jätta 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) kuu pikkune vangistus Märt Tikani suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui Märt Tikan 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaalasi nr 1-18-10066 Määrata, et Märt Tikan kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav Märt Tikan on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav Märt Tikan andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega nõus. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Märt Tikani süüdi kuriteos KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse. Arvestades, et süüdlast karistatakse mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt on põhjendatud karistusena mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine osaliselt, mõistes osaliselt reaalse vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid - Käesolevas kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500 eurot = 750 eurot. -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Märt Tikanilt riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 120 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele

Kriminaalasi nr 1-18-10066 Juhindudes KrMS 180 lg 3 ja vastavalt kokkuleppele määrab kohus Märt Tikanilt väljamõistetud menetluskulu kokku 870,00 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.